Euroopa prokuratuur on loodav Euroopa Liidu agentuur, mille ülesandeks on liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise korraldamine.

EPPO pädevusse kuuluvad näiteks kelmused, mis on seotud EL-i toetustega, piiriülesed suured käibemaksupettused, EL-i eelarvet kahjustavad korruptsioonikuriteod ning EPPO hakkab juhtima selliste kuritegude kohtueelset menetlust ja esindama süüdistust liikmesriikide kohtutes.

"EPPO loomine on oluline samm edasi võitluses EL-i eelarvevahendite väärkasutamiste vastu. Eestis on EL-i eelarve vastu suunatud kuritegude menetlemine olnud prioriteet juba mitu aastat, kuid Euroopa jaoks tervikuna on vaja, et liikmesriigid seljad kokku paneks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Eelnõu kohaselt on EPPO iseseisev EL-i asutus, mis koosneb peaprokurörist, igast liikmesriigist valitavatest Euroopa prokuröridest ning riikides kohapeal paiknevatest Euroopa delegeeritud prokuröridest.

Eestist suunduks EPPO-sse tööle täiskoormusega üks Euroopa prokurör. Delegeeritud prokuröre peaks Eestis olema vähemalt kaks, nad jäävad ka pärast EPPO-sse suundumist Eesti riigisisesteks prokurörideks.

Delegeeritud prokurör saab paralleelselt menetleda nii EPPO pädevuses olevaid kriminaalasju kui ka juhtida riigisiseseid menetlusi. Siiski on oluline, et EPPO menetlused on selgelt eraldatud Eesti prokuratuuri pädevuses olevatest kriminaalasjadest ning EPPO-s töötamise eest saab delegeeritud prokurör ka eraldi töötasu vastavalt koormusele.

EPPO loomiseks on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek. EPPO lõplik asutamine jääb tõenäoliselt Eesti eesistumise aega.

Mai alguse seisuga on tõhustatud koostöös osalemise soovi avaldanud 17 riiki ehk Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Luksemburg, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Läti, Leedu, Soome, Portugal, Kreeka. Suure tõenäosusega riikide arv suureneb.

Lavly Perling: EL-i eelarvevahenditega seotud kuritegude uurimine on prioriteet

Riigi peaprokurör Lavly Perling kinnitas ERR-ile, et Euroopa Liidu eelarvevahenditega seotud soodustuskelmused ning teised laiaulatuslikud majanduskuriteod on prokuratuuri jaoks selge prioriteet.

"Eestil ei ole kindlasti ka täna midagi häbeneda, kui räägime kuritegude tõkestamise ja avastamisega seotud rahvusvahelisest koostööst," märkis Perling.

Perlingu sõnul on rahvusvaheline koostöö aidanud kiiresti hankida tõendeid ja tuua riigikassasse tagasi kriminaaltulu.

"Samas oleme olnud ettevaatlikud ja ettemõtlevad paralleelsüsteemide loomise osas ehk uue loomisest saadav kasu peab olema suurem kui selle haldamiseks minev kulu," ütles Perling.

peaprokuröri sõnul tuleb rahvusvahelise koostöö kõrval silmas pidada, et kindlasti vajab lähiajal tähelepanu ka siseriiklike prokuröride sotsiaalsete garantiide süsteem, mis rahvusvaheliste standardite kohaselt tagaks prokuröride sõltumatuse ning kvaliteedi.