Linnahalli detailplaneering suhtub hoone säilitamisse respektiga
Linnahalli renoveerimisel säilitatakse võimalikult palju vana ja piirkonna uued hooned peavad jätma muinsuskaitsealuse hoone domineerivaks, selgub linnahalli detailplaneeringu seletuskirjast. Reedel korraldab linn detailplaneeringu avaliku arutelu.
Detailplaneeringu arhitektuurinõuded sätestavad, et linnahalli rekonstrueerimisprojekt tuleb kooskõlastada selle esialgsete autorite Raine Karbi ja Riina Altmäega ning koos rajatava uushoonestusega peab piirkonnast kujunema linnaruum, kus jalakäijatele on avatud ja ligipääsetavad nii hoonetevahelised teed, väljakud kui rannapromenaad. Selleks, et ala jääks peamiselt jalakäijate ja jalgratturite pärusmaaks, on ülesandeks seatud võimalikult väheste parkimiskohtade kavandamine.
Domineeriv mõju peab säilima
Detailplaneeringu tingimustes on sätestatud, et säilima peavad linnahalli sümmeetriline kavand ja teljelisuse printsiip ning domineeriv mõju, mis määrab ka ümbruskonna uusehituste maksimumkõrguse. Uued hooned ei tohi olla kõrgemad kui linnahall.
Taastada tuleb linnahalli algsed põhjapoolsed trepid, mis heliporti rajamisel turvakaalutlustel lammutati. See taastaks hoone projekteerijate algse idee - võimaluse üle linnahalli katuste mereni jalutada. Külgtiibade katusel tuleb säilitada avar läbikäigutee merepoolsete treppideni.
Amortiseerunud jäähalli välisilme tuleb säilitada, kuid selle sisu muutub - konverentsikeskus tuleb ilmselt just sellesse ossa.
Keskne element on linnahalli katusel olev väljak, mis tuleb säilitada ning tagada parem ligipääs sellele (invaliftid jm). Väljakule võib panna nii mööblit kui haljastust. Siseõu on lubatud ümber kujundada.
Bassein, mis oli arhitektuurselt linnahalli algkontseptsiooni efektne osa on nüüdseks kaotanud oma funktsiooni, mistõttu on lubatud basseini osaline või täielik likvideerimine ja selle asendamine mingi uue madala ehitusliku osaga, mis üldvaadet ei rikuks.
Välis- ja siseseintes kasutatud dolomiit on linnahalli identiteedi lahutamatu osa ja seda ei tohi asendada üheski hooneosas. Säilitada tuleb graniitastmed.
Säilitada tuleb olemasolevad murunõlvad oma sümmeetriaga ning omal ajal rajamata jäänud idapoolne murunõlv samuti rajada. Säilib ka estakaad.
Sõidu- ja läbikäigutee mere ja linnahalli vahel võiks võimalusel olla rannapromenaadi, lubatud on ka maa-alune tunnel kahe hooneosa vahel. Kontserdisaali külgedele tohib rajada läbipääsud saali teenindavale transpordile läbi muldvalli. Ka linnahalli merepoolne osa tuleb integreerida tervikusse.
Sadamafunktsioon on soovitatav säilitada, heliporti paiknemine kontserdi- ja konverentsikeskuse osana ei ole aga müra tõttu mõeldav.
Linnahalli restaureerimiseks ja osaliseks ümberehitamiseks soovitatakse kasutada korraldatud arhitektuurivõistlust, millest saavad osa võtta vaid muinsuskaitse tegevusluba omavad arhitektuuribürood.
Kohvikute ja kauplustega uushooned
Linnahalli ümber rajatavad uued hooned peavad olema liigendatud, need ei tohi mõjuda liiga raskelt, monotoonselt ega domineerivalt. Hea arhitektuurse lahenduse korral on lubatud planeeritud madalamate, kuni 14 meetrise absoluutkõrgusega hooneosadele kavandada ka väljaehitisi. Uutele hoonetele on lubatud alates teisest korrusest kavandada linnaruumiliste aktsentidena rõdusid, konsoole jms väljaulatuvaid elemente, väljaarvatud linnahalli ja promenaadi poolsele küljele. Esimestele korrustele peavad tulema äriruumid, soovitatavalt poed, kohvikud jm teenused.
Hoonete arhitektuur peab olema kõrgekvaliteediline ja esinduslik ning arvestama piirkonna eripäraga nii arhitektoonika kui ka materjalide poolest. Hoonete sissepääsud peavad avanema otse tänavale ja fassaadidele tuleb kavandada suurte klaaspindadega vitriinaknad.
Projekteeritavate hoonete arhitektuurikeele osas ettekirjutusi ei esitata. Lähtuda tuleb dünaamiliselt arenenud ajaloolisest keskkonnast ning väljakujunenud hoonestusmastaabist. Hoonestamisel tuleb kasutada naturaalseid ehitusmaterjale nagu klaas, kivi, puit jm.
Uued hooned peavad säilitama vaate linnahalli katuselt nii kruiisilaevade sadamale kui ka Tallinna sadamale.
Jalakäijatel-jalgratturitel peab olema võimalus pääseda vahetult mereni. Juhul, kui rannajoon jääb muutmata, ei tohi uusi hooneid rajada merele lähemale kui 25 meetrit. Rannapromenaadile tuleb kavandada piisavalt istepinke ja istumisalasid ning ratturitele ja rulluisutajatele tuleb tagada sile pinnakate.
Enne ehitustöid tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud.
Linnaelanikud saavad oma arvamuse detailplaneeringust välja öelda reedesel avalikul arutelul.
Toimetaja: Merilin Pärli