Linnahalli renoveerimine on poliitiline otsus. See tähendab, et esmalt linn ja nüüd ka riik on otsustanud kunagise maamärgi, kuid nüüd nukralt laguneva ja varisemisohtliku majalahmaka igal juhul ise renoveerida. Kümmekond aastat lootis linn leida hoonele investorit, teatades aeg-ajalt läbimurretest läbirääkimiste protsessis, kuid rikkad kosilased jäid alati saabumata.

Niisiis teatas Tallinn juba kevadel otsusest muinsuskaitse alla kuuluva hoone renoveerimisest omal käel, et pealinnas oleks olemas 5000 istekohaga kaasaegne kontserdi- ja konverentsisaal, mis tõstaks Tallinna atraktiivsust rahvusvaheliste konverentside ja kõrgetasemeliste klassikaliste kontsertide korraldamise kohana.

Juunikuus valminud ehituskonstruktsioonide ekspertiisi otsuses seisis, et linnahall on hästi säilinud ning hoone rekonstrueerimine ja uuesti kasutusele võtmine on võimalik. Linnavalitsus on järgmise aasta eelarvesse plaaninud kolm miljonit eurot, millega peaks valmima ehitusprojekt.

Samas ei ole linn tellinud hoonele tasuvusuuringut ega äriplaani, et selgitada välja, kaua tuleb hoonele peale maksta ning kas ja millal võiks see end ära tasuda, samuti milliseks kujunevad püsikulud ning kes oleksid hoone peamised kasutajad, palju oleks reaalne seal aastas üritusi korraldada jne. ehk kõik need aspektid, millest alustab ettevõtja, enne kui "kopa maasse lööb". Linna (ega nüüd ka riiki, kuivõrd uus valitsus otsustas õla alla panna) tasuvus ei huvita. Linnahall äratatakse uuele elule maksumusest ja kaasnevatest kuludest sõltumata.

Ka see, kui suureks koguneb renoveerimise kogumaksumus ja iga-aastased ülalpidamiskulud, selgub alles pärast projekti valmimist.

"Hetkel käib projekteerimise lähteülesande koostamine, alles selle käigus selgub rekonstrueeritud-renoveeritud linnahalli ruumiprogramm ja renoveerimise umbkaudne kogumaksumus, samuti tulevased kasutusvõimalused, tasuvus ja äriplaan jms," kirjeldati ERR-ile Raepressist.

Ka seda, kuidas jagunevad kulud linna ja riigi vahel, pole veel teada.

"Tallinna seisukohalt on riigi osalemine sellise märgilise tähtsusega objekti taastamises ja taaskasutuselevõtus mõistagi igati tervitatav, ent riigi ja linna koostöö ja riigi toetuse osakaal ja muud üksikasjad selguvad alles algavate arutelude ja läbirääkimiste käigus - hetkel on tegemist üksnes koalitsioonileppesse kirjutatud põhimõttelise seisukohaga linnahallile riigi õlg alla panna," kinnitati Raepressist.

Ka rahandusministeeriumi pressiosakonnast anti teada, et täpsemat infot plaani kohta veel ei ole.

"Kinnisvarainvesteeringuid puudutavad otsused teeb valitsus riigi eelarvestrateegiaga. Eelarvestrateegia kinnitab valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust ehk aprilli lõpul. Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta," oli ministeeriumi napp kommentaar.

Linna plaani kohaselt kuulutatakse aasta lõpul välja hange projekteerija leidmiseks. Projekteerimine lõppeb ja renoveerimistööd algavad järgmise aasta sügisel, täielikult uuendatud linnahall avatakse eeldatavasti 2019. aasta hakul.

Linnahall kui arhitektuurimälestis tuleb rekonstrueerida vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ja ehituskonstruktsioonide ekspertiisile, mistõttu ei kavandata rekonstrueerimisprojektiga hoonele olulisi laiendusi või välisilme muutmist, küll aga on tõenäoline, et jäähalli ei säilitata.