Sotsiaalministeeriumi hinnangul lahkuvad kvoodipagulaste pered Eestist lootuses, et mõnes teises Euroopa riigis on paremad tingimused, ütles Kuuse BNSile.

"See ettekujutus on petlik, kuna teises riigis ei ole võimalik oma elamist legaliseerida – töötada, lapsi kooli saata, teenuseid ning toetusi taotleda," ütles Kuuse. "Samuti tuleb arvestada, et kuna nad on oma staatuse saanud Eestis, siis saadetakse nad teisest riigist meile varem või hiljem tagasi".

Kuuse tõdes, et esimene sarnane kogemus on Eestil juba olemas. Nimelt tuli üks Saksamaale läinud inimene, kes oli Eestis saanud rahvusvahelise kaitse, Eestisse tagasi, sest tal ei olnud võimalik Saksamaal töötada ning saada teenuseid ega toetusi. Kuuse täpsustas, et tegemist ei olnud Euroopa Liidu rändekava raames Eestisse saabunud kvoodipagulasega.

Asekantsler ütles, et Eesti on täiendanud ümberpaigutamisel antavat informatsiooni neile, kes Eestisse tulekust on huvitatud.

"Samuti toimub igapäevaselt töö siin viibivate peredega ning nende teadlikkuse suurendamisega sellest, et nad on seotud Eestiga ning elukohast lahkumine tähendab probleeme nii laste haridustees kui edasises integratsioonis. Lisaks sellele ei oota neid naastes enam samad tingimused – teistkordselt eluruumi üürisuhte alustamisega seotud kulude katmist riik ei toeta. Oluline on ka kohaliku kogukonnaga integreerumine," ütles Kuuse.

Ta märkis, et riigil ei ole praegu kavas muuta pagulastele ette nähtud toetuste süsteemi, kuid rohkem tähelepanu on vaja pöörata täiskasvanute tööturul osalemise võimalustele ning kohalike omavalitsuste rolli tähtsustamisele.

"Meie tänane kogemus ütleb, et asjad sujuvad paremini, kui kohalik omavalitsus ja kogukond on vedajateks – selles suunas peaks arenema ka meie tugisüsteem," sõnas asekantsler.

Eestis ei viibi praegu kokku 71 kvoodipagulast ehk ligi pooled siia ümber paigutatud ja asustatud 150 inimesest.