Hoiatus tehti pärast seda, kui Tšehhi siseminister Milan Chovanec ütles valitsuskabineti istungil, et riik ei võta julgeolekukaalutlustel enam ümberpaigutatavaid põgenikke vastu. Praha hinnangul on kogu kvoodisüsteem mittefunktsioneeriv ning seetõttu pole neil kavas selles enam osaleda, vahendasid Euractiv ja EUobserver.

Varem on ümberpaigutamissüsteemile olnud avalikult vastu ka Slovakkia, Ungari ja Poola. Slovakkia on kaevanud ümberpaigutamise küsimuse kohtusse, Ungari aga viis läbi referendumi. Poola aga teatas hiljuti, et neil pole sanktsioonideohust hoolimata kavas Brüsseli survele järele anda.

Eelmisel kuul sätestas Komisjon, et Poolal ja Ungaril on juuni viimaseks tähtajaks, mil neile määratud arv põgenikke tuleb vastu võtta.

2015. aasta sügisel võeti liikmesriikide poolt häälteenamusega vastu otsus viia kokku 160 000 pagulast Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse 2017. aasta septembriks. 16. mai seisuga oli ümber paigutatud vaid 18 770 inimest. Otsusele olid tookord vastu Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia. Ka Poola oli aktiivselt vastu, kuid hääletas lõpuks siiski poolt.

Ka pärast otsust on ümberpaigutamiskava kõige aktiivsemalt kritiseerinud just Visegradi riigid.

Tšehhi on praeguseks võtnud vastu vaid 12 ümberpaigutatavat põgenikku, kuigi septembriks peaks olema vastu võetud 2600 inimest. Pärast 2016. aasta maid pole Praha võtnud rändekava raames vastu ühtegi põgenikku.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest. Neist viis läks vabatahtlikult tagasi Iraaki, 21 inimest on Eestist korraga eemal olnud üle 90 päeva, 50 inimest ei viibi Eestis ning kaks inimest on vahi all.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.