Dublini konventsiooni kohaselt peab inimese varjupaigataotlusega tegelema see Euroopa Liidu riik, kuhu ta kolmandast riigist tulles kõigepealt saabus ning teistel liikmesriikidel on õigus inimene sellesse riiki tagasi suunata. Rändekriisi ajal on aga selle põhimõtte järgimine osutunud keerukaks ning selleks, et piiririigid nagu Kreeka ja Itaalia liiga suure surve alla ei jääks, kutsus ka Euroopa Liit ellu põgenike ümberpaigutamisprogrammi, mis küll loodetud kujul pole praeguseni toimima hakanud.

Kriitikute hinnangul tõi ka Saksamaa ametnike poolt 2015. aastal tehtud avalik teade Dublini konventsiooni eiramise kohta kaasa ulatusliku migratsioonilaine Saksamaa suunas - suurem osa migrante sooviski meeleheitlikult jõuda just nimelt Saksamaale ega tahtnud mingi hinna eest esitada varjupaigataotlust tee peale jäävates vaesemates liikmesriikides.

Seda, et Saksamaa on asunud nüüd varjupaigataotlejaid ka Kreekasse tagasi saatma, kinnitas teisipäeval eetrisse minevas telekanali ARD saates ka Kreeka migratsiooniminister Yiannis Mouzalas. Tema sõnul on Kreeka saanud Saksamaa võimudelt 392 taotlust varjupaigataotleja tagasi saatmise kohta, vahendas EUobserver.

Mouzalas lisas, et Ateena kiitis heaks "väikese arvu" varjupaigataotlejate tagasi võtmise Saksamaalt ja teistest EL-i liikmesriikidest.

Hetkel menetluses olevad tagasisaatmised puudutavad ainult neid varjupaigataotlejaid, kes saabusid Kreeka kaudu Saksamaale või teistesse EL-i riikidesse alates käesoleva aasta märtsi keskpaigast. Selline ajaperioodi määratlemine on kooskõlas ka Euroopa Komisjoni poolt möödunud aasta detsembris välja antud soovitusega.

Tagasisaatmiste kuupäevad sõltuvad nüüd Kreeka võimudest.