Dendroloogia selts: hõberemmelgat ei peaks säilitama
Eesti Dendroloogia Seltsi president, dendroloog Aino Aaspõllu leiab, et Haabersti ristmiku lähistel olevat hõberemmelgat ei peaks säilitama. Aaspõllu sõnul on puukaitsjad suutnud tähelepanu tõmmata teistele olulisematele ristmiku ehitamisega seotud probleemidele.
Dendroloogia Seltsi presidendi Aino Aaspõllu sõnul võib hõberemmelga eluiga olla ligi 300 aastat, kuid siis on see suures osas mädanenud puu, millel vaid mõni elus oks. Haabersti hõberemmelga taolisi puid on tema sõnul Eestis kümneid tuhandeid ja Tallinnas tuhandeid. Tallinna suurimad hõberemmelgad on Šnelli tiigi ääres. Haabersti oma on vana ja haige, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"No ta on seest juba mäda, sealt on suuri harusid juba maha kukkunud ja kui ta oleks kuskil eraldi kaugel, siis ta võiks ju olla nii kaua, kuni jääb järgi mingi tüügas. Aga praegu ta on ju keset inimesi ja võib isegi ohtlikuks muutuda," ütles Aaspõllu.
Aaspõllu sõnul on hõberemmelgas mulla suhtes vähenõudlik ja kasvab kiiresti ning just kiire kasvu tõttu seda puud linnahaljastuses kasutatakse.
Haabersti puu kaitsmine on Aaspõllu hinnangul tõstatanud puu säilitamisest märksa olulisemaid küsimusi, nagu näiteks ristmikuga kaasnev võimalik mürataseme tõus, mis puudutab vahetult liiklussõlme kõrval elavaid inimesi. Ta juhib tähelepanu ka loomaia äärsele kaitsemetsale ning arutleb, mis saab neist puudest, kui põhjavee taset madalamale lastakse. Need puud hakkavad siis kuivama, leiab ta.
"Kui nad niimoodi seda põhjavee taset seal hakkavad muutma, siis see ohustab seda metsa ja see on palju tõsisem asi kui see üks vana ja haige remmelgas," sõnas Aaspõllu.
Aaspõllu hinnangul tuleks projekt spetsialistid lveelkord üle vaadata. Aaspõllu lisab, et tallinlasena riivab tema silma, kui palju on pealinnas ohtlikult kuivanud puid. Vabariigi sünnipäevaks võiks pealinna korda teha, leiab ta.
"Me võiksime teha kingituse vabariigile ja teha korda, nagu tehakse enne pidustusi tuba korda - põõsagruppidest välja raiuda isetekkelised puud, Šnelli tiigi äärest nõgesed ja naadid asendada, võiks sinna roose istutatada," lisas ta.
Hõberemmelga kaitsjate sõnul ei ole vaja puud maha võtta
Haabersti hõberemmelga kaitsjad on veendunud, et puud ei ole vaja maha raiuda ja selle säilitamiseks on mitmeid võimalusi. Õismäel elava Norra keskkonnatehnolgoogi Vegard Kristoffer Emanuelseni kinnitusel on vähemalt üks alternatiiv ka odavam kui puu langetamine.
"Meie soovitame ehitada tee üle puujuurte nii, et puu jääks ellu pikaks ajaks, aga siiski saaks tee-ehtitustöid teha. See on lihtne, kui katta maapind geotekstiiliga, siis panna 20 sentimeetrine liivakiht, jälle geotekstiil ja geovõrk, siis killustik ventilatsioonikanaliga ja kõige peale asfalt," rääkis Emanuelsen.
Emanuelseni arvestuste kohaselt tuleks nii toimetada 22 meetri raadiuses ümber puu ja materjalide maksumuseks võiks kujuneda 50 eurot ruutmeetri kohta. Sellisel moel saaks puu piisavalt toitaineid ja võiks veel pikalt elada.
Paldiski maanteel juba langetatud puud on tunduvalt tõstnud teeäärsete majade mürataset ja norralase kinnitusel on 60-65 detsibelli asemel nüüd müratasemeks mõõdetud üle 80 detsibelli.
Toimetaja: Aleksander Krjukov