"Kool ja koolieelne lasteasutus on ideaalseks kohaks ülekaalulisuse ennetamise sekkumismeetmetele, millega mõjutatakse laste toitumiskäitumist ning mille eesmärk on muuta teadmisi ja suhtumist ning toidu- ja joogitoodete kättesaadavust," seisab eelnõu seletuskirjas. Sätte eesmärk on tagada laste tervise kaitse ning välistada koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides selliste toitude müümine, mis ei ole laste tervist toetavad.

"Lapsed on piiratud teovõimega isikud, kuid koolis viibimise ajal on neil tihti võimalus teha iseseisvalt otsuseid/tehinguid, ostes erinevaid toiduks mõeldud tooteid. Lapsed ei pruugi olla võimelised ega omada piisavalt teadmisi sellest, millised tooted on nende tervist toetavad ning millised mitte," kirjutasid seletuskirja koostajad.

Kuigi eelnõuga tehtava piiranguga tekib ettevõtlusvabaduse riive, on see sotsiaalministeeriumi hinnangul siiski proportsionaalne meede tagamaks elanike põhiõigust oma tervise kaitsele. Piirang ei välista ettevõtjatel, kellel on lasteasutuste territooriumil müügikohad, kasu teenida, kuid neil pole võimalik teatud tooteid müüa. Samas on neil võimalik müüa paljusid alternatiivseid tooteid, mistõttu ei ole riive suur.

Eesti rahvastiku toitumisuuringu andmetele tuginedes, oli 2014. aastal 6–9-aastaste hulgas 32 protsenti poistest ja 30 protsenti tüdrukutest ülemäärase kehakaaluga, 10–13-aastaste hulgas olid vastavad näitajad aga 34 protsenti ja 35 protsenti. 2016. aastal 381 koolis läbiviidud COSI (Childhood obesity surveillanve initiative) uuringust selgus, et Eesti koolide territooriumidel olevates kohvikutes ja müügiautomaatides pakuti kõige enam müügiks maiustusi, mahlajooke, võileibu ja karastusjooke.

Kusjuures vaid 23,7 protsenti puhvetitest ja müügiautomaatidest pakkusid müügiks puuvilju ning vaid 15,8 protsenti köögivilju. "Käesoleva eelnõuga tehtava müügipiirangu eesmärgiks on muuta laste haridusasutustes asuvate müügikohtade sortimenti senisest laste tervist toetavamaks," seisab seletuskirjas.