"Teie meeskond on valmis, olme näinud suuri jõupingutusi, mida olete teinud viimaste kuude jooksul. Oleme heades kätes," lausus Juncker Tallinnas.

Junckeri sõnul on ajalugu näidanud, et just väikesed liikmesriigid suudavad eesistumise perioodi edukalt läbi viia. Ta kiitis ka Eesti motot - ühtsus tasakaalu kaudu - leides, et see võtab hästi kokku eesseisvad ülesanded.

Juncker tunnistas kuulajate ees, et temal pole jätkuvalt nutitelefoni. "Seega Eesti peaministrit minust ei saa. Kuigi ma ei ole tehnoloogia fänn, siis tean, et tulevik peitub digitehnoloogias," lausus Juncker.

ERR küsis Junckerilt pressikonverentsil, millises keeles tuleks komisjonil rääkida noortega, sest hiljutised Prantsuse presidendivalimised näitasid, et Marine Le Pen saavutas kõrge toetuse just noorte hulgas.

Juncker vastas, et paremäärmusluse oht on endiselt alles, vaatamata sellele, et valimised võitis Emmanuel Macron. Ta tuletas meelde, et Le Pen sai 11 miljonit häält ja ta ei usu, et noori tõmbaks selline populism ja lihtsus, mida kasutavad paremäärmuslased.

"Ma olin väga õnnelik, kui Emmanuel Macron valiti, aga paremäärmuslike jõudude oht püsib edasi. Ei saa uskuda, et see on möödas. Le Pen sai 11 miljonit häält, mitte ainult noorukite omi, ja ma ei usu, et noored inimesed oleks rohkem köidetud sellest lihtsustamisest, populistlikust sõnaseadmisest, mida paremäärmuslased kasutavad," rääkis Juncker.

Ta kinnitas, et on Euroopa Komisjoni presidendina püüdnud tehnilisest kantseliidist hoiduda ning võimalikult inimlikult väljenduda, ehkki sellega kaasneb oht, et jutu mõte kuulajaile päris täpselt kohale ei jõua.

Juncker kinnitas ka, et Euroopa Liit ei jäta Kreekat ja Itaaliat rändekriisis üksi. Ta lubas tuleval nädalal kohtuda Itaalia ja Kreeka peaministriga, et uurida, millist täiendavat abi Euroopa Liit neile riikidele rändekriisiga toime tulekuks veel anda saab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Junckeri sõnul on Euroopa Liit rändekriisi tulipunktis asuvaid riike juba mitmeti abistanud, ent läheb aega, enne kui abi vilja kandma hakkab.

"Euroopa Liidu välispiiri kaitsmine ja rannikuvalve ei ole miski, millega üleöö hakkama saada. Üle 800 sõduri, politseiniku ja piirivalvuri on Kreekas ja umbes 300 Itaalias, 200 Bulgaaria-Türgi piiril ja 100 Hispaanias," selgitas ta.

Siiski nentis Juncker, et Euroopa varjupaigasüsteemi reformimine on kestnud liiga kaua ning avaldas lootust, et Eesti eesistumisajal suudab Euroopa Liit ka selles küsimuses ühtsust ilmutada.

Peaminister Jüri Ratas arutas hommikul Junckeriga, kuidas koostöös Euroopa Komisjoniga jõudsalt edasi liikuda Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise programmis esile tõstetud tähtsaimate teemadega, teiste seas andmete vaba liikumise ja küberjulgeoleku strateegia uuendamise küsimustega.

Juncker ootab Eesti eesistumiselt eelkõige digiteemadega edasi minekut. "Digitaalse ühtse turu eelduseks on andmete vaba liikumine. Andmete vabaks liikumiseks Euroopas on vaja kasvatada usaldust ja turvalisust. Selle saavutamiseks tuleb muu hulgas keskenduda küberjulgeolekule,“ märkis Ratas kohtumisel.