Juncker: EL-i eesistumine on Eesti juhtimisel heades kätes ({{commentsTotal}})

{{1498802340000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles ühisel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratasega, et Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine on Eesti juhtimisel heades kätes.

"Teie meeskond on valmis, olme näinud suuri jõupingutusi, mida olete teinud viimaste kuude jooksul. Oleme heades kätes," lausus Juncker Tallinnas.

Junckeri sõnul on ajalugu näidanud, et just väikesed liikmesriigid suudavad eesistumise perioodi edukalt läbi viia. Ta kiitis ka Eesti motot - ühtsus tasakaalu kaudu - leides, et see võtab hästi kokku eesseisvad ülesanded.

Juncker tunnistas kuulajate ees, et temal pole jätkuvalt nutitelefoni. "Seega Eesti peaministrit minust ei saa. Kuigi ma ei ole tehnoloogia fänn, siis tean, et tulevik peitub digitehnoloogias," lausus Juncker.

ERR küsis Junckerilt pressikonverentsil, millises keeles tuleks komisjonil rääkida noortega, sest hiljutised Prantsuse presidendivalimised näitasid, et Marine Le Pen saavutas kõrge toetuse just noorte hulgas.

Juncker vastas, et paremäärmusluse oht on endiselt alles, vaatamata sellele, et valimised võitis Emmanuel Macron. Ta tuletas meelde, et Le Pen sai 11 miljonit häält ja ta ei usu, et noori tõmbaks selline populism ja lihtsus, mida kasutavad paremäärmuslased.

"Ma olin väga õnnelik, kui Emmanuel Macron valiti, aga paremäärmuslike jõudude oht püsib edasi. Ei saa uskuda, et see on möödas. Le Pen sai 11 miljonit häält, mitte ainult noorukite omi, ja ma ei usu, et noored inimesed oleks rohkem köidetud sellest lihtsustamisest, populistlikust sõnaseadmisest, mida paremäärmuslased kasutavad," rääkis Juncker.

Ta kinnitas, et on Euroopa Komisjoni presidendina püüdnud tehnilisest kantseliidist hoiduda ning võimalikult inimlikult väljenduda, ehkki sellega kaasneb oht, et jutu mõte kuulajaile päris täpselt kohale ei jõua.

Juncker kinnitas ka, et Euroopa Liit ei jäta Kreekat ja Itaaliat rändekriisis üksi. Ta lubas tuleval nädalal kohtuda Itaalia ja Kreeka peaministriga, et uurida, millist täiendavat abi Euroopa Liit neile riikidele rändekriisiga toime tulekuks veel anda saab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Junckeri sõnul on Euroopa Liit rändekriisi tulipunktis asuvaid riike juba mitmeti abistanud, ent läheb aega, enne kui abi vilja kandma hakkab.

"Euroopa Liidu välispiiri kaitsmine ja rannikuvalve ei ole miski, millega üleöö hakkama saada. Üle 800 sõduri, politseiniku ja piirivalvuri on Kreekas ja umbes 300 Itaalias, 200 Bulgaaria-Türgi piiril ja 100 Hispaanias," selgitas ta.

Siiski nentis Juncker, et Euroopa varjupaigasüsteemi reformimine on kestnud liiga kaua ning avaldas lootust, et Eesti eesistumisajal suudab Euroopa Liit ka selles küsimuses ühtsust ilmutada.

Peaminister Jüri Ratas arutas hommikul Junckeriga, kuidas koostöös Euroopa Komisjoniga jõudsalt edasi liikuda Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise programmis esile tõstetud tähtsaimate teemadega, teiste seas andmete vaba liikumise ja küberjulgeoleku strateegia uuendamise küsimustega.

Juncker ootab Eesti eesistumiselt eelkõige digiteemadega edasi minekut. "Digitaalse ühtse turu eelduseks on andmete vaba liikumine. Andmete vabaks liikumiseks Euroopas on vaja kasvatada usaldust ja turvalisust. Selle saavutamiseks tuleb muu hulgas keskenduda küberjulgeolekule,“ märkis Ratas kohtumisel.

Toimetaja: Merili Nael, Arni Alandi



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: