"Me vajame Euroopa majandus- ja rahandusministrit," ütles Juncker Strasbourg´is Euroopa Parlamendile iga-aastases kõnes olukorrast EL-is, täpsustades, et ettepaneku eesmärk ei ole lihtsalt uue ametikoha loomine, vaid tõhususe suurendamine.

Luksemburgi ekspeaministri sõnul ühendaks EL-i rahandus- ja majandusministri ametikoht Euroopa Komisjoni voliniku ja eurotsooni rahandusministreid koondava eurogrupi juhi ameteid.

Juncker lükkas tagasi Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni idee luua eurotsoonile eraldi parlament. "Eurotsoonil juba on üks parlament, see olete teie,"  ütles ta europarlamendi saadikutele.

Euroopa Komisjoni president nõudis EL-ilt ka kiiremat tegutsemist maksude küsimuses, tehes ettepaneku võtta EL-i tasandi maksualased otsused vastu liikmesriikide ühehäälsuse asemel kvalifitseeritud häälteenamusega.

Juncker lubas teha ettepaneku kujunda eurotsooni abifond Euroopa Stabiilsusmehhanism ümber täieõiguslikuks Euroopa Valuutafondiks.

EL-i presidendi ideed selgitades märkis ta, et tema veendumuse kohaselt peaks EL-il olema kahe asemel üks president, kes valitakse üleeuroopalise valimiskampaania järel. See isik peaks juhtima nii Euroopa Komisjoni kui ka EL-i Nõukogu tööd.

"Rohkem demokraatiat tähendab rohkem efektiivsust. Euroopa töötaks paremini, kui me ühendaksime Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoha," lausus komisjoni president.

"See ettepanek pole üldse suunatud minu hea sõbra Donald (Tuski) vastu, kellega ma olen viimasel kolmel aastal sujuvalt koos töötanud. Siin pole midagi ei Donaldi ega minu vastu," lisas ta.

Juncker rõhutas, et "Euroopat oleks lihtsam mõista, kui laeva tüüriks üks kapten".

"Ühe presidendi olemasolu peegeldaks paremini Euroopa Liidu tõelist iseloomu, milleks on nii riikide liit kui ka kodanike liit," ütles ta.

Türgi lähitulevikus Euroopa Liiduga ei liitu

Juncker välistas oma kõnes Türgi liitumise Euroopa Liiduga lähitulevikus, kuid jättis riigile liitumise ukse pikas perspektiivis avatuks.

"On selge, et praeguse komisjoni ja europarlamendi mandaadi ajal mingit laienemist ei toimu. Ükski kandidaatriik pole selleks veel valmis. Kuid pärast seda saab Euroopa Liit olema arvuliselt suurem kui praegune 27," ütles ta.

"Liituda soovivad kandidaatriigid peavad omistama kõrgeima prioriteedi õigusriigi, justiits- ja põhiõigustele... See aga välistab Türgi saamise EL-i liikmeks lähitulevikus," rõhutas Juncker.

"Türgi on EL-ist eemaldunud pikkade sammudega juba mõnda aega," lisas ta.

"Ajakirjanike koht on toimetustes, kus peetakse tuliseid debatte, mitte vanglas," lausus komisjoni president ja kutsus Türgi võime vabastama riigis vangistatud türklastest ja välismaalastest ajakirjanikke.

Juncker kutsus Türgi valitsust ka lõpetama EL-i institutsioonide juhtide ja liikmesriikide liidrite fašistideks sõimamise.

"Euroopa on küpsete demokraatiate kontinent. Need, kes sihilikult solvavad, eemalduvad Euroopast ise. Ma tunnen, et Türgis on neid, kes tahaksid tõstesilla üles tõsta ja seejärel süüdistada liikmesuskõneluste protsessi nurjumises EL-i," lausus Luksemburgi ekspeaminister.

Samas andis Juncker mõista, et EL pole sulgenud Türgile ust liidu liikmeks saamisele.

"Mis meisse puutub, siis hoiame oma käed alati avatud suurele Türgi rahvale ja neile, kes on valmis meiega töötama meie väärtuste alusel," ütles ta.

Rumeeniat ja Bulgaariat kutsus aga Juncker võtma Schengeni passivaba reisimise tsooni, et tugevdada kontrolli liidu välispiiride üle.

"Kui me tahame tugevdada välispiiride kaitset, on ülim aeg võtta Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni tsooni liikmeks," ütles Juncker.

"Ka Horvaatia väärib sama, kui kõik kriteeriumid on täidetud," lausus ta.

Bulgaaria ja Rumeenia liitusid EL-iga 2007. aasta jaanuaris, Horvaatia 2013. aasta juulis.

Vajame 2025. aastaks toimivat Euroopa kaitseliitu

Samuti leiab Juncker, et Euroopa Liit peab 2025. aastaks looma toimiva kaitseliidu.

"Vajame 2025. aastaks toimivat Euroopa kaitseliitu (European Defence Union) ja ka NATO soovib, et meil see oleks," ütles Juncker.

Tema sõnul on Euroopa kaitsefondi loomine Euroopa Komisjoni päevakorras ning käib alalise süvendatud kaitsekoostöö (PESCO) käivitamise protsess.

Junckeri hinnangul peab EL langetama mõned välispoliitilised otsused ühehäälsuse asemel kvalifitseeritud häälteenamusega ning sellist võimalust näevad ette kehtivad lepingud.

Terrorismi vallas soovib Juncker EL-ilt kiiremat tegutsemist terrorismiohtude vastu. "Teen ettepaneku luua Euroopa juurdlusamet, mis tagab andmete automaatse vahetamise," lausus Komisjoni president ja lisas, et piiriüleste terrorikuritegude puhul peaks uurimist juhtima Euroopa prokurör.

Euroopa jääb solidaarsuse kontinendiks

Pikemalt peatus Juncker põgenike teemal. Ta kinnitas, et Euroopa jääb solidaarsuse kontinendiks, kus vastuvõetamatutel põhjustel tagakiusatud inimestele antakse asüüli.

"Kuigi mitte kõik liikmesriigid pole näidanud piisavat solidaarsust, on Euroopa tervikuna seda näidanud, andes mullu asüüli 720 000-le põgenikule. Seda on rohkem kui Austraalia, USA ja Kanada kokku." 

Euroopa Komisjoni presidendi sõnul on EL suutnud tänu Türgiga sõlmitud rändeleppele vähendada migrantide voolu Vahemere idaosas 79 protsenti.

"Sel suvel saime paremini kontrolli alla ka Kesk-Vahemere marsruudi ning eelmise aasta augustiga võrreldes vähenes seda kasutanud migrantide arv 81 protsenti," lausus Luksemburgi ekspeaminister eurosaadikutele.

Sellega on EL tema sõnul suutnud märkimisväärselt vähendada Vahemerel hukkuvate inimeste arvu.

Juncker tänas Itaaliat migrantide päästmise eest Vahemerel. "Itaalia päästab Vahemerel Euroopa au," sõnas ta.

Ebainimlikele tingimustele lõpu tegemine migrantide vastuvõtukeskustes on Euroopa kollektiivne vastutus, lausus ta ja lisas, et EL on suutnud parandada migrantide tingimusi Liibüas.

Juncker kutsus Euroopa Liitu avama legaalseid rändeteid, sest ainult niiviisi on võimalik peatada ebaseaduslikku rännet. "Euroopa on vananemas ja see on teine põhjus, miks vajame seaduslikke rändeteid." 

Samuti märkis Juncker, et käes on aeg ehitada tugevam ja demokraatlikum Euroopa

"Eelmisel aastal samal ajal ei olnud meie liit heas seisus. Meil oli valida, kas koonduda positiivse agenda ümber või jääda igaüks omapäi tegutsema," ütles Juncker Strasbourg´is Euroopa Parlamendi plenaaristungil.

Tema sõnul valisid EL-i 27 liikmesriigi liidrid ühtsuse. "Koos peame näitama, et Euroopa suudab asju ära teha valdkondades, mis on kodanike jaoks olulised."

Tegemist on Junckeri ametiaja ühe tähtsama kõnega

"Komisjoni presidendi kõne olukorrast liidus on tema viimane võimalus saada mäletatud ka millegi muuga kui ainult Brexit," kirjutas teisipäeval poliitikaväljaanne Politico.

Et mitte jääda kroonikatesse mehena, kelle ajal Euroopa Liit kaotas Suurbritannia, on Junckeril jäänud veel pisut alla kahe aasta.

Kolmapäevast kõnet peetakse Junckeri viimaseks võimaluseks, kuna vähemalt pool aastat enne 2019. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi ei ole suuremate poliitiliste algatuste läbiviimine enam võimalik. See tähendab, et kui Juncker esineb Euroopa Parlamendis 2018. aasta septembris, ei ole tal teedrajavaid initsiatiive enam mõtet esitada.

Juncker on lubanud teiseks ametiajaks Euroopa Komisjoni etteotsa enam mitte kandideerida.

Ootused Junckeri kõnele lähtuvad tema poolt 1. märtsil välja pakutud Euroopa Liidu viiest arengustsenaariumist, mille osas ta lubas septembris kokkuvõtte teha ning edasimineku teed visandada.

Mäletatavasti kirjeldas Juncker märtsis Euroopa Liidu tulevikku viie võimalusena, mis hõlmasid senisest kitsamat koostööd, sama moodi jätkamist või ka tihedama integratsiooni kas osade liikmesriikide või kõigi osalusel.

Junckeri kokkuvõte viie stsenaariumi põhjal toimunud aruteludest saab aluseks Euroopa Liidu valitsusjuhtide detsembri ülemkogul eeldatavalt kokku lepitavale edasisele arengusuunale.

Politico andmeil sisaldab Junckeri kolmapäevane kõne ettepanekuid sõjalise koostöö laiendamisest, väliskaubanduspoliitika aktiveerimisest ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi kujundamisest alaliseks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laadseks organiks, mille abil mitte ainult kaitsta riikide eelarveid ootamatute krahhide eest, vaid ka elanike elatustaset.

Ühe olulise, tundlikku tasakaalustamist nõudva teemana nimetavad kommentaatorid vajadust leida õige balanss suuremat integratsiooni pooldavate peamiselt läänepoolsete liikmesriikide ning Brüsseli kasvavasse võimu skeptiliselt suhtuvate Ida-Euroopa riikide vahel. Nii sai Juncker näiteks teisipäeval karmi hoiatuse Poola presidendilt Andrzej Dudalt, kelle sõnul või Euroopa Liit laguneda, kui see muutub mitmekiiruseliseks, ehk selliseks, kus väiksem rühm riike teeb omavahel tihedamat koostööd teisi järele ootamata.

Samuti on palju ebaselgust eeldatavasti kolmapäeval Junckeri poolt esitatavale ideele luua eurotsooni rahandusministri koht. Ehkki sellele on juba oma toetust väljendanud nii Prantsuse president Emmanuel Macron kui ka Saksa kantsler Angela Merkel, võib selle ametikoha kehtestamine põhjustada rohkelt pingeid, viitab Politico.

Ehkki Juncker on oma kõnet ette valmistades konsulteerinud riikide valitsusliikmete, ametiühingute ja ettevõtlusorganisatsioonide ning Euroopa Komisjoni volinikega, jätab ta Politico andmeil endale õiguse ise otsustada ja soovitusi mitte arvestada.

"Ma küsin endalt, kas ma ei peaks kasutama võimalust öelda, mis ma ise mõtlen," ütles Juncker mõni päev tagasi Politicole antud intervjuus. "2017. aasta kõne on palju tähtsam kui 2018. aasta oma. Nii, et ma mõtlen sellele, et esitada oma enda nägemus," rääkis Euroopa Komisjoni president.

Junckeri jaoks otsustavale hetkele loovad siiski positiivse tausta Euroopa Liidu uuesti kasvama hakanud majandus, euromeelsete liidrite jätkamine Prantsusmaal ja Saksamaal, põgenikekriisi leevenemine ja populistlike erakondade võimult eemal hoidmine mitmes riigis.