Hollandi juhitud rahvusvaheline uurimisrühm (JIT) on kogunud pikka aega tõendeid võimaliku kohtuistungi jaoks ning esialgseid tulemusi tutvustatakse täna. Uurimisrühmas on lisaks Hollandi ametnikele osalenud ka kolleegid Austraaliast, Belgiast, Malaisiast ja Ukrainast, kirjutas ajaleht.

Hollandi ohutusamet (OVV) avalikustas eelmise aasta oktoobris lõpliku tehnilise raporti selle kohta, miks Malaysian Airlinesi lend MH17 eelmise aasta suvel Ida-Ukrainas alla kukkus. Leidis kinnitamist, et lennukit tabas Venemaal toodetav Buk-süsteemi rakett, samuti kritiseeriti lennundusametnikke ohu alahindamise eest.

Samas hoidus ohutusameti raport siiski otsese süü omistamisest ning see jäeti Hollandi juhitava kriminaaljuurdluse ülesandeks.

Allikate kinnitusel esitavad JIT-i uurijad täpsed Google'i koordinaadid, mis näitavad, et Buk-rakett saadeti teele Kremli-meelsete võitlejate poolt kontrollitud territooriumilt, Snižne lähistelt.

JIT on töötanud ka versiooniga, mille kohaselt oli tulistamiseks kasutatud Buk-raketisüsteem pärit Kurskis paiknevast Venemaa 53. õhutõrjeraketibrigaadist. Raketisüsteem toodi üle Venemaa-Ukraina piiri 2014. aasta juulis ning selle transportimist märgati ka Donetski linna lähedal.

Pärast seda, kui raketisüsteem 17. juuli pärastlõunal Snižnesse jõudis, võeti see veoauto haagise pealt maha ning sellega sõideti külast lõunas asuvale põllule, usuvad JIT-i uurijad. MH17 tulistati alla kogemata, sest arvati, et tegu on Ukraina armee transpordilennukiga. Buk viidi salaja Venemaale tagasi juba järgmisel päeval.

Lisaks Buki transportimist märganud pealtnägijatele, toetuvad uurijad ka USA satelliitide poolt kogutud andmetele.

Samuti on kätte saadud nn separatistide telekõnesid, kus räägitakse sellest, mida Venemaalt saabunud Bukiga teha ning et üks Buki kasutanud meeskonna liikmetest tuleb veel Snižne juurest ära tuua. "Tere hommikust. Eilne päev oli täielik segadus... Mul pole midagi öelda," nentis näiteks üks Kremli-meelne võitleja 18. juulil ehk juhtumile järgnenud päeval tehtud telefonikõnes.

Hollandi ekspert ja diplomaatiaanalüütik Robert van de Roer ütles diplomaatilistele allikatele tuginedes, et raportis
viidatakse otseselt Kremli-meelsete võitlejate või Venemaa seotusele juhtunuga. "See tekitab suuri laineid," lisas ta.

Tema sõnul pole uurijad küll suutnud tuvastada meest, kes "nuppu vajutas", kuid teada olevat vähemalt 20 Vene sõdurit 53. õhutõrjeraketibrigaadist, kellest moodustub nö kahtlusaluste laiem ring. Nimed on pärit eelkõige Briti päritolu uurimisrühmalt Bellingcat.

Vene sõdurite nimesid JIT tõenäoliselt täna siiski veel ei avalikusta ning need lisatakse tulevikus kohtumenetluse
toimikusse.

Samas on Van de Roer üsna pessimistlik Venemaa reaktsiooni asjus ning prognoosib, et president Vladimir Putin ei kavatse tribunaliga koostööd teha ega kahtlusaluseid Haagi kohtule üle anda. Samuti kritiseeris ta ka Hollandi valitsust, sest viimase suhtumine MH17 juhtumisse olevat liiga "bürokraatlik ja juriidiline".

Venemaa on süüdistused vastukäivate väidete abil tagasi lükanud

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysian Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt
erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.

Hollandi uurijad on varem öelnud, et reisilennuk sai õhus tabamuse ning et sündmuskohalt olevat leitud Buk-raketi tükke. Tehniline või inimlik eksitus lennuki meeskonna poolt olevat välistatud.

Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Juhtunus süüdistatakse üldjuhul Kiievit. Näiteks alguses levitati meedias väidet, et reisilennuk tulistati alla Ukraina õhuväe poolt, hiljem on aga sellest versioonist loobutud.