Fotod ja video: kaks isejuhtivat bussi jõudsid Tallinna ({{commentsTotal}})

Tallinnasse jõudsid reedel kaks isejuhtivat mikrobussi, mis hakkavad augusti lõpuni teenindama tasuta kõiki soovijaid Kultuurikatla ja Viru väljaku vahel.

Kahe Easymile bussi pooleteiseks kuuks Tallinna toomine läks maksma suurusjärgus 100 000 eurot, millest kaks kolmandikku kattis erasektor, ütles Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise digilahenduste nõunik Valdek Laur.

Kuivõrd bussid hakkavad liiklema ehitamisel oleval trammiteel, siis peale augustit need enam sõita ei saa, rääkis Laur, kuid ta on läbirääkimistes sõiduki omanikuga, et neid veel septembrini Tallinnas hoida. Seda siis Lauri sõnul lihtsalt liikumatute eksponaatidena.

Bussid hakkavad reisijaid teenindama alles mõne nädala pärast, sest neil tuleb läbida maanteeameti kontrollid. Isejuhtiva väikebussiga saavad Tallinna südalinnas Viru ringist Kultuurikatlani sõita kõik huvilised, bussi mahub korraga kuni kaheksa reisijat, selgub pressiteatest.

Igas bussis on ka autojuhtimise õigusega inimene, kes vastutab sõiduki eest ja on seaduse mõttes selle juht. Eesistumine nimetab neid esitlejateks, kes tutvustavad bussi.

Isejuhtivad bussid tõi Prantsusmaalt kohale transpordiettevõte DSV ning busse hakkab opereerima mehitamata roomiksõidukite arendaja Milrem, mis koolitab busside esitlejaid ja tagab sõidukite tehnilise korrashoiu. Lisaks rahastavad projekti Guardtime, Tallink, Microsoft Eesti ja Tallinna linn.

"Projekti laiem idee on läbi käia isejuhtivate sõidukite linna toomisega kaasnev protsess alustades lubadest ja tootjate nõudmistest ning lõpetades inimeste vastuvõtu ja uue tehnoloogia tutvustamisega laiemale avalikkusele," sõnas Laur.

Tegemist on katsetusega isejuhtimistehnoloogia kasutuselevõtmiseks

Isejuhtimistehnoloogia kasutuselevõtt saab isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juhi Pirko Konsa sõnul olema järk-järguline ja praegu teeb Eesti alles esimesi samme. "Isejuhtimistehnoloogia potentsiaal on väga suur. Isejuhtivaid väikebusse saaks näiteks edukalt kasutada hajaasustusega piirkondades, et aidata liikumisvaegusega inimesi," rääkis Konsa.

"90 protsenti liiklusõnnetustest põhjustab inimlik eksimus. Isejuhtimistehnoloogia on kindlasti üheks võtmetähtsusega lahenduseks liiklusohutuse tõstmisel," lisas Konsa.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre märkis, et Eesti püüab kaasa aidata transpordi digitaliseerimisele ja uute, nutikamate transpordilahenduste kasutuselevõtule.

"Easymile isejuhtiv buss on esimene nähtav samm tulevikulahenduste suunas ning loodetavasti lisanduvad sellele ka teised isejuhtivad sõidukid nii teiste busside, isiklike sõiduautode ja taksodena nii linnas kui ka maal. Tahame, et Eesti oleks isejuhtivate sõidukite tehnoloogia varane omaksvõtja," sõnas Peetre.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib lähiaastatel kasvatada nii Eesti riigi, ülikoolide kui ka ettevõtete kompetentsi isejuhtiva tehnoloogia valdkonnas, et olla valmis tehnoloogia laiemaks kasutuselevõtuks. Selleks soovitakse testida erinevate isejuhtivate sõidukite tootjate tehnoloogiat ja saada selgeks nende võimalused ja piirangud.

Alates selle aasta märtsist on Eesti teedel lubatud isejuhtivate autode testimine. Seda tingimusel, et autole on määratud isik, kes saab vajadusel kontrolli sõiduki üle endale võtta. Testimisõigus avalikel Eesti teedel kehtib isejuhtivatele sõidukitele, mida Rahvusvahelise Autoinseneride Ühingu klassifikatsiooni järgi liigitatakse tasemele SAE 2 või SAE 3.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS



Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: