Steinmeier ütles oma avakõnes, et Euroopa poliitika on valdkond, kus Saksamaal ja Eestil on palju ühiseid seisukohti. Steinmeier tänas Eestit ka selle eest, et Tallinn oli valmis võtma eesistumise vastutuse plaanitust varem. Presidendi ja endise välisministri arvates olevat juba praegu näha, et Eesti eesistumine jätab oma jälje Euroopa poliitikas, sealhulgas nii digivaldkonnas kui ka pikemat aega kestnud probleemsetes valdkondades nagu näiteks rändekriis Vahemerel.

Steinmeieri sõnul ollakse Eestiga ühel arvamusel, et oma demokraatlikku ja liberaalset majandusmudelit tuleb kaitsta. Seda nii desinformatsiooni vastu - ja selles on Steinmeieri hinnangul Eestil Saksamaast palju rohkem kogemusi - kui ka mõeldes poliitilistele raskustele, mida samuti on vaja ületada.

ERR küsimusele, kuidas selgitaks Steinmeier idapoolsetele liikmesriikidele, kes on nurisemata Euroopa Liidu Venemaa-vastaseid sanktsioone rakendanud ja nende läbi proportsionaalselt teistest liidu liikmetest suuremat majanduslikku kahju saanud, Saksamaa teravat vastumeelsust USA Nord Streami vastu sihitud sanktsioonide suhtes, vastas Saksa president järgnevalt:

"Teen ettepaneku, et vaatame seda (Nord Streami - Toim.) natuke laiemas kontekstis ehk siis Euroopa kontekstis. Kui me räägime uuest infrastruktuurist, siis on täiesti selge, et on vaja kehtivaid õigusnorme järgida. See peab nendega vastavuses olema. Ma tean, et siin Põhja- ja Kirde-Euroopa nurgas on kriitilisi nooli selle projekti kohta näha ja seda vaadatakse pigem sellise äraootava pilguga, aga ma ütlen, et Saksamaa huvides on, et loomulikult ka Euroopa Liidu poolt antaks sellele õiguslik kinnitus, et see vastab õigusnormidele. Ja loomulikult ei saa me midagi vastu võtta või teostada, mis on nende normide vastane.

Kaljulaid lisas, et Euroopa Komisjon on küsinud mandaati liikmesriikidelt selleks, et rääkida läbi Nord Stream 2 kontseptsiooni üle. "Arutelud selle üle töögrupis on alanud. Esialgu on liikmesriikidel võrdlemisi erinevad nägemused sellest, mille üle läbirääkimised üldse käivad."

Küsiti ka Steinmeieri kommentaari selle kohta, et tema sotsiaaldemokraadist parteikaaslane, endine liidukantsler Gerhard Schröder on otsustanud võtta vastu kohta Vene naftahiiu Rosneft juhatuses. Steinmeier ütles, et see on küsimus, mille kohta Saksamaa president avalikult oma arvamust ei avalda.

Saksa pressi küsimusele vastates märkis Eesti president Kaljulaid ka seda, et Venemaa-Valgevene suurõppuse Zapad asjus pole muret tundnud ainult Balti riigid, vaid ka teised NATO liikmed ning üheskoos neid õppusi ka jälgitakse.

Steinmeier kohtub visiidi käigus teisipäeval ka peaminister Jüri Ratasega ja asetab pärja Vabadussõja ausamba jalamile.

Kolmapäeval peab Steinmeier kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, mille ERR.ee toob samuti otseülekandes lugejateni.

Täismahus video pressikonverentsist: