"Ma ei usu, et siin on otsene seos. Aga loomulikult, kui ameeriklased on ühes maailmanurgas seotud, siis paratamatult nõrgendab see nende heidutusjõudu Euroopas. Samas, kui me mõtleme Külma sõja aegadesse, siis Ameerika Ühendriigid pidasid lahinguid Vietnamis, samal ajal garanteerisid nad ikkagi Lääne-Euroopa kaitse," ütles Luik.

"Ameeriklaste näol on tegu globaalse suurvõimuga. Üks ühest seost heidutuse nõrgenemisega Balti riikide osas ma ei näe," hindas Luik.

Põhja-Korea raketikatsetustest rääkides ütles Luik, et olukorras, kus seni nähtu põhjal ei saa väita, et Põhja-Korea raketi ja tuumatehnoloogia oleks sõjaliselt kasutatav.

Saatejuht Peeter Kaldre küsis Luigelt, miks ei lastud alla Põhja-Korea poolt üle Jaapani lastud raketti, kuigi vastavad süsteemid on olemas.

"Seal on mitmeid põhjuseid. Üks põhjus on see, et see on tehniliselt palju keerulisem, kui me arvata oskame. Mõned vaatlejad on võrrelnud seda ühe kuuli tabamisega teise kuuliga ja sellepärast tuleb ka arvestada, et kui selline katse tehakse ja see ebaõnnestub, siis vaieldamatult tekitab see mulje, et see laskja on ebakindel ja kõik tema poolsed ähvardused ja heidutavad argumendid muutuvad tühjaks," vastas Luik.

Luik rääkis, et põhimõtteliselt on raketikilbid olemas, aga neil on oma väga selged parameetrid. "Detailidesse laskumata võib öelda, et ballistilise raketi alla laskmine on võimalik ainult teatud kitsas sektoris ja see on ülimalt keeruline operatsioon," selgitas ta.

Luik rääkis, et häid variante Põhja-Korea taltsutamiseks ei ole, on vaid heidutus ning punane joon, mis puudutab USA ja tema liitlaste territooriumit. "Kõik muud, laskmised merre, sellele vastatakse ikka omapoolsete õppustega, tugeva retoorikaga, aga otsest sõjalist konflikti kindlasti välditakse, sest Lõuna-Korea on väga haavatavas positsioonis. Põhja-Koreal on hiiglaslik suurtükivägi, mis võimaldab hoida Lõuna-Korea pealinna Souli pantvangis ja raskendab igasuguste moodsate tehnoloogiate kasutamist," sõnas Luik.