Hanso: USA mängib Põhja-Korea puhul võtmerolli

Põhja-Korea ajab ülejäänud maailma oma tuumaprogrammiga närviliseks.
Põhja-Korea ajab ülejäänud maailma oma tuumaprogrammiga närviliseks. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (SDE) peab Põhja-Korea naabrite ja lääneriikide reaktsiooni tuumakatsetustele adekvaatseks. Tema sõnul tuleb leida lahendus, mis sunniks Põhja-Koread oma tuumarelvaprogrammist loobuma, kuigi see lahendus võib olla ka sõjaline. Võtmeroll on USA käes.

Pühapäeval ärritas Põhja-Korea maailma oma järjekordse tuumakatsetusega.

Reaktsioonid olid teravad: USA andis Lõuna-Koreale loa kaotada piirangud oma raketilõhkepeade võimsuselt ja USA suursaadik ÜRO juures Nikki Haley teatas, et selle sammuga kerjab Põhja-Korea sõda. Põhja-Korea saadik ÜRO juures vastas kriitikale, et just sõja USA saabki, kui nende survestamist ei jäta.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kinnitas Vikerraadio saates "Uudis+", et riikide reaktsioon Põhja-Korea tegevusele oli adekvaatne, sest selline omavoli pole aktsepteeritav ning ka Põhja-Korea peab alluma rahvusvahelistele reeglitele.

"Kui seda ei tehta, siis kannatab kogu rahvusvahelise õiguse usaldusväärsus ja alused. Seetõttu see, ÜRO julgeolekunõukogu on Põhja-Korea tegevused ühel häälel hukka mõistnud, on täiesti mõistetav ja selge. Aga teisest küljest me peame nägema seda, et see hukkamõistmine ja sanktsioonid ei ole tegelikult Põhja-Korea käitumist sugugi muutnud. Juba dekaadide viisi ei ole Põhja-Korea rahvusvahelise kogukonna survele mitte mingisugust pidi allunud ja ei kuula mitte kedagi. Seega võib väita ka, et me pole olnud piisavalt jõulised või igatahes mitte edukad," ütles Hanso.

Hanso sõnul oleks lahenduseks see, et Põhja-Korea loobub oma tuumaprogrammist, paraku pole riik aga ühelegi hukkamõistule ega survele järele andnud.

Endise kaitseministri sõnul on kaheti mõistetav ka Venemaa käitumine, kes ÜRO julgeolekunõukogus ühelt poolt toetab Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioone, ent teisalt teod ja sõnad alati sellega sama sammu ei käi.

"Seal on sellist halli värvingut. Võib-olla see sobib Venemaale, sest siis nihkub fookus ja tähelepanu Euroopa teemadelt, Ukrainast-Gruusiast ja veel teistelt teemadelt Vaikse ookeani ruumi poole, siis Venemaa pahateod, mis siinkandis toimuvad, jäävad unustuse hõlma," põhjendas Hanso.

Lõunanaaber on hirmul

Nii pingeline ja habras pole olukord Korea poolsaarel olnud Hanso sõnul alates Korea sõjast, mistõttu on mõistetav naabri Lõuna-Korea hirm.

"Isegi tavarelvastus, mida Põhja-Koreal on tohutult, muudab väga haavatavaks ja rünnatavaks terve Lõuna-Korea pealinna ja kõik need Lõuna-Korea põhjapoolsemad piiriäärsed alad kusagil 80-120 kilomeetri raadiuses, kus elab kümneid miljoneid inimesi," ütles Hanso.

Ka rahumeelne Jaapan, kellest Põhja-Korea oma raketi üle läkitas, ei saa end praegu kindlana tunda. Seetõttu võib Hanso sõnul viia tehnoloogiliselt võimekate, ent kaitse aspektist ebakindlate Jaapani ja Lõuna-Korea olukord viia nendes riikides tuumaprogrammide arendamisele.

Põhja-Korea sõjaka tegevuse põhjuseks on Hanso hinnangul see, et riik on ennast nurka mänginud ning näeb, mis on juhtunud teiste diktaatorlike riikidega, mille liidrid - Husseiniga Iraagis, Gaddafiga Liibüas jne - on sõjaliselt kõrvaldatud, mistõttu püüab end ohtlikumaks muuta, et saavutada ülejäänud maailma hirm nende ees.

"Nende kõige suuremaks garantiiks on massihävitusrelva omamine, et keegi lihtsalt ei julgeks neid sinna torkima tulla," selgitas Hanso.

Teiseks aitab vaenlase leidmine mobiliseerida põhjakorealasi oma riigi juhtide selja taha, andes diktatuuririigile legitiimsust, mida riigi majandusega - nälgivate rahva juures - saavutada ei anna.

Võtmerolli olukorra lahendamisel mängib USA.

"Kui me räägime siin Euroopa riikidest, siis mitte mingisugust sõjalist võimekust Põhja-Koread survestada neil ei ole, see on päris selge. Ainult Suurbritannia võib-olla on öelnud Põhja-Koread puudutavates aruteludes, et neil teoreetiliselt oleks võimekus minna USA-le appi, kui peaks puhkema relvastatud konflikt, aga ülejäänud riigid keskenduvad Euroopa asjadele, mitte ei vaata Vaikse ookeani suunas," tõdes Hanso.

Ta lisas, et kuna Põhja-Korea on USA-d ka otseselt ähvardanud, ei saa Trumpi administratsioon sellest mööda vaadata ning peab kaaluma sõjalise sekkumise vajadust.

Naftakraanid kinni

Sõjalist sekkumist Hanso vältimatuks ei pea, ent tõdes, et diplomaatiline ja majanduslik surve ei ole siiani soovitud tulemust andnud.

"Vaatamata sellele, et Põhja-Korea on kõige karmimalt sanktsioneeritud riik maailmas, siis nafta voolab igapäevaselt siiski Hiinast üle piiri Põhja-Koreasse. Üks variant oleks veenda ära hiinlased selles, et keeraku naftakraanid kinni ja Põhja-Korea oleks paari kuuga, ükskõik, mis mõttes, põlvili maas. Aga Hiinal on seal oma mured," nentis Hanso, lisades, et võimalusi Põhja-Koread pitsitada veel on, kuid need eeldavad regiooni riikidelt head tahet.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: