Ametnik: Aas ei soovinud Kofkini firma osas menetluse alustamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare süüasjas kolmapäeval Harju maakohtus tunnistusi andnud Tallinna linnaplaneerimise ameti endine töötaja Rain Seier meenutas, et kui ta edastas toonasele Tallinna abilinnapeale Taavi Aasale info, et ärimees Alexander Kofkini firma kioskid kerkivad linnapildis ehitus- ja kasutusloata, ei näinud Aas vajadust väärteomenetluse alustamiseks.

Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare süüasjas kolmapäeval Harju maakohtus tunnistusi andnud Tallinna linnaplaneerimise ameti endine töötaja Rain Seier meenutas, et kui ta edastas toonasele Tallinna abilinnapeale Taavi Aasale info, et ärimees Alexander Kofkini firma kioskid kerkivad linnapildis ehitus- ja kasutusloata, ei näinud Aas vajadust väärteomenetluse alustamiseks. 

Ehitusjärelevalve teenuse juhatajana töötanud Seier meenutas, et allus toonasele abilinnapeale Taavi Aasale ning tema tööülesanne oli muuhulgas ehitus- ja kasutuslubade väljastamine. Seier märkis, et kasutusloa väljastamisel käisid linnaametnikud ehitisega ka kohapeal tutvumas, et fikseerida, kas ehitis vastab normidele ja eeskirjadele. Seejärel koostati ülevaatuse akt ning kui kõik oli korras, väljastas Seier kasutusloa. 

Seier meenutas, et ei puutunud 2008. aastal esmalt kokku Alexander Kofkini firma Estkompexim Toitlustuse OÜ kiirtoitlustuskioskite kasutuslubade väljastamisega, kuna toona arvas ta esmalt, et tegemist on pelgalt tänavakaubandusloa piires menetletava tegevusega. Kui aga Seier märkas, millised kioskid tänavapilti ilmusid, avaldas ta Taavi Aasale arvamust, et nendele kioskitele peaks siiski väljastama ehitus- ja kasutusload. Siis hakkaski linnavõim seda tagant järele seadustama, kusjuures küsimusele, kas peaks alustama Kofkini firma suhtes väärteomenetlust, vastas Taavi Aas, et selle asjaga tasuks veidi oodata, kirjeldas Seier toimunut. 

Seieri sõnul ei selgitanud linnavõimust keegi, miks oli lubatud Kofkini firmal alustada kioskite paigaldamist vajalike lubadeta. Seieri sõnul saidki lõpuks kõigile püstitatud kioskitele tagant järele ehitusload väljastatud ja mingit väärteomenetlust eelneva rikkumise eest ei tulnud. Ta täpsustas, et ei käivitanud väärteomenetlust, kuna Aas käskis sellega oodata, samas ei selgitanud Aas Seieri sõnul talle, miks menetluse võimalik alustamine ootele jäi. 

Seier meenutas kohtus, et Estkompexim Toitlustuse kioskitega seotud menetlusel keegi ülemustest teda tagant ei kiirustanud. Samas kohtueelsel uurimisel oli Seier tunnistanud, et Aas andis siiski korralduse kioskite menetlusega kiirustada. Vastuolu kolmapäeval kohtus antud ütluste ja eeluurimisel räägitu vahel põhjendas Seier kolmapäeval asjaoluga, et ta lihtsalt ei mäleta neid asju väga hästi. Küll aga mäletas Seier hästi, et pole oma ametitegevuses otsuseid langetades kordagi kokku puutunud Edgar Savisaarega.

Kultuuriväärtuste ametilt polnud kooskõlastust vaja

Küsimusele, kas linn võis riigi maad anda kasutusse äritegevuseks, märkis Seier, et võis küll, kui oli riigi maa-ameti vastav luba. Ühtlasi märkis Seier, et kultuuriväärtuste ametiga Kofkini kioskite paigaldamist ei tulnud koostkõlastada, kuna tema teada ei asunud rajatised tsoonis, mis seda nõudnuks. 

Seier meenutas, et puutus tööalaselt kokku ka Kofkinile kuuluva Meritoni hotelliga, täpsemalt hotelli juurdepääsuteega Paldiski maanteele, mis riivas riigile kuulunud kõrvakinnistuid ja seetõttu oli tekkinud probleem kasutusloaga. "Seal oli lihtsalt vajadus, et asi korda teha," märkis Seier, lisades, et sellel teemal oli kohtumisi ka Tallinna abilinnapea Eha Võrgu juures. Nimelt soovis linn Seieri teadmisel probleemsed kinnistusiilud munitsipaliseerida. Sealjuures oletas Seier, et ilmselt oli ka Eha Võrk oma ülemustest sellel teemal rääkinud. 

Seier tunnistas, et käis Meritoni hotelli kinnistu asjus ka maa-ametis, kus talle heideti ette, et ta oli väljastanud hotellile kasutusloa, kuigi linn ei olnud selleks hetkeks veel kõnealuseid maatükke munitsipaliseerinud. Selle kohta ültes Seiger, et väljastas enda initsiatiivil kasutusloa, kuna ei pidanud maatükkide omandiküsimust piisavaks põhjuseks, et hoida kinni kasutusloa väljastamist. 

Kohtusaalis kurtis Seier kehva mälu üle, et meenutada süüdistuses käsitletud sündmuseid. Kui kohtusaalis ütles Seier, et Eha Võrk Meritoni hotelli asjade vastu huvi ei tundnud, siis kohtueelsel uurimisel oli ta väitnud teisiti. Seda vastuolu põhjendas Seier asjaoluga, et kohtueelsel menetlusel tunnistusi andes oli ta omast arust rääkinud Eha Võrgu kontekstis siiski kioskite paigaldamisest, mitte hotelliga seonduvast. "Ma ei mäleta, kuidas uurija neid küsimusi esitas," lisas Seier.  

Ehituskontrolli osakonna juhataja: kioskite osas kaebusi ei laekunud

Kohtus tunnistusi andnud Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna endine juhataja Elvis Tõnnison märkis, et ärimees Alexander Kofkinile kuuluvate kioskite osas ei laekunud talle teadaolevalt tema osakonnale kaebuseid.

Tõnnisoni sõnul oli tema ülesanne 2008. aastal muuhulgas kasutuslubade allkirjastamine. Tõnnison märkis, et ehituskontrolli tegevus algas toonaste seaduste järgi kohe, kui ehitisteatis oli omavalitsusele esitatud. Et jõuda kasutusloa väljastamiseni, oli eelnevalt vajalik erinevate kooskõlastuste saamine, näiteks päästeametilt, samuti ehitise ülevaatus, märkis Tõnnison.

Ta meenutas, et 2008. aastal Tallinnasse püstitatud ärimees Alexander Kofkini firma Estkompexim Toitlustus OÜ müügikioskite osas ei laekunud teateid rikkumistest. Vaid Mere puiesteele püstitatud kioski osas laekus naabrilt kaebus ja selles osas algas ka kohtuvaidlus.

Küsimusele, miks väljastati kioskitele kasutusload tagant järele, ei osanud Tõnnison konkreetselt vastata, märkides vaid, et kui taotlus kasutusloa saamiseks esitati, siis sellega ka tegeleti. Tõnnison tõdes prokuröri küsimusele vastates, et ehituskontrolli osakonnas töötades ei teadnud ta midagi sellest, nagu oleksid Kofkini kioskid asunud tegutsema ehitus- ja kasutuslubadeta. "Tegelesime ehitusosakonnas vaid avalduste alusel küsimustele vastamisega," märkis Tõnnison, lisades, et omal initsiatiivil ei olnud neil põhjust tegelda Kofkini kioskitega.

Tallinna linnavalitsuse õigusteenistuse õigusloome osakonna juhataja asetäitja Merike Alep meenutas kolmapäeval Harju maakohtus, et puutus 2008. aastal kokku kiirmüügikioskite teemaga, olles kahe eelnõu kooskõlastaja. Muuhulgas kirjutas ta ühele eelnõule eriarvamuse, märkides, et kui seni kehtinud linnavolikogu kord määras, et kioskite temaatikaga tegelevad linnaosad eraldi, siis ettevõtlusameti koostatud eelnõus sooviti kioskikonkurssi korraldada linnaüleselt. Seejärel tühistatigi ebakõlaga konkurss, muudeti korda ja tehti uus konkurss juba linnaüleselt.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: