Esimene tunnistaja nimetas Savisaart: linnapea tahtis kioskeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1504769880000 | amCalendar}}
Savisaare kohtuistung 6. septembril. Edgar Savisaare selja taga tema abiline Marius Rosenblatt.
Savisaare kohtuistung 6. septembril. Edgar Savisaare selja taga tema abiline Marius Rosenblatt. Autor/allikas: Postimees/SCANPIX

Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare süüasjas neljapäeval Harju maakohtus tunnistusi andnud Kaia Sarnet oli esimene kohtus rääkinud linnaametnik, kes nimetas konkreetselt Savisaare nime, märkides, et teadaolevalt just linnapea soovis linnapilti kioskeid, mille lõpus paigaldas Savisaare sõber ärimees Alexander Kofkin.

2008. aastal töötas Sarnet Kesklinnna linnaosavanema asetäitjana. Ta meenutas, et 2008. aasta 27. juunil kuulutas linnaosa välja konkursi kiirmüügikioskite paigaldamiseks, sealjuures Sarnet puutus ka konkursiga kokku, vaadates muuhulgas läbi planeeritavate kioskite asukohti. Ühel päeval tuli Sarneti sõnul tema juurde ettevõtlussektori juhataja ja märkis, et linnaosal tekkis soov kuulutada välja konkurss kioskite paigaldamiseks ning ühtlasi olid laual ka pildid Viinis olevatest kioskitest, millised sooviti ka Tallinnasse paigaldada.

Sarnet meenutas, et konkursitingimuste koostamisega pidid olema seotud transpordiamet, linnaplaneerimisamet ja ka muinsuskaitseamet, kuna ehitiste paigaldamine nõudis just nende ametkondade kooskõlastusi. Küsimusele, kellelt tuli soov korraldada kioskite paigaldamise konkurss, vastas Sarnet, et oli üldine arusaam, et konkursi idee tuli linnapea Edgar Savisaare poolt. "Selline arusaam tekkis kõikide infokildude koosmõjust, sellest, kui sulle antakse teada, et on konkurss kiiresti vaja teha," rääkis Sarnet, lisades, et üheski ametis ei tekkinud kahtlusi kioskite kohtade osas. Ühtlasi märkis Sarnet, et talle teadaolevalt oli kioskite rajamisest huvitatud ka Alexander Kofkinile kuuluv Estkompexim Toitlustus OÜ. 

Küsimusele, miks linnaosavalitsuse konkurss tühistati, meenutas Sarnet, et oli soov konkurss kiiresti läbi viia ja hakkasid tulema linnavalitsusse signaalid, et tähtajad on ebamõistlikult lühikesed ja konkurssi pole võimalik korralikult läbi viia. "Toona oli kord, et selliseid konkursse viisid läbi linnaosavalitsused, kuid selle protsessiga seonduvalt seda korda muudeti ja anti võimalus konkurss välja kuulutada ka ettevõtlusametil," märkis Sarnet. Ta pidas seda ka loogiliseks, sest kui oli kiirustatud soov tuua kioskid üle Tallinna, oli mõistlik, et tuleb üks konkurss, mitte linnaositi eraldi. 

Tammsaare pargi kioski osas meenutas Sarnet, et seal oli eelmisel ettevõtjal suur toitlustuspaviljon ning linn oli sellel teemal aastaid kohut käinud, kuna oli arusaam, et linna detailplaneering ei näinud sinna kohta ette sellist müügikohta. Samas kui sai selgeks, et sama koha peale sooviti panna uus müügikoht, tekkis küsimus, kuidas siis uus ehitis varasemast erineb ja ühildub detailplaneeringuga, meenutas Sarnet. 

Sarnet märkis, et oli segadus, kas kioskid said püsti enne või pärast ehituslubade saamist. Küll aga oskas Sarnet öelda, et mingeid sanktsioone Estkompexim Toitlustuse osas ei rakendatud. 

Ametnik: Kofkini kiosk pidi saama ehitusloa rikkumisele vaatamata

Endine linnaametnik Arnold Knuut meenutas oma tunnistuses, et tal kästi anda ehitusluba ärimees Alexander Kofkini firma kioskile Balti jaamas vaatamata sellele, et kiosk oli paigaldatud loata riigi maale.

2008. aastal Tallinna ehituslubade osakonna juhtivspetsialistina töötanud Knuut meenutas, et puutus kokku ehituslubadega seonduvaga. Knuut ei osanud öelda, kas 2008. aastal esitati ehitisteatised seoses Alexander Kofkini ettevõtte Estkompexim Toitlustuse OÜ kioskitega.Küll aga oskas Knuut meenutada, et 2013. aastal tuli Estkompexim Toitlustuse kioskid tema menetlusse seoses ehituslubadega, mida asuti taotlema.

Toompuiestee 37 asuva kioski osas meenutas Knuut, et see teema kerkis päevakorda, kuna kiosk oli paigutatud riigi maale. Küsimusele, kuidas sai võimalikuks, et ehitis paigutati loata riigimaale, vastas Knuut, et ei oska seda kommenteerida. Küsimusele, kuidas sellisele rajatisele ehitusluba väljastati, vastas Knuut, et ta tegi seda Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja nõudmisel. "Öeldi, et tuleb lihtsalt väljastadas. Kui ma ütlesin, et peab olema ka maa omaniku nõusolek, öeldi, et ikkagi tuleb luba väljastada," rääkis Knuut, lisades, et see toimus 2013. aastal.

Ühtlasi lisas Knuut, et kioskitega seotud nõupidamine toimus abilinnapea Eha Võrgu juures. Küsimusele, miks linnaosa pädevusse kuuluvaid küsimusi arutati linnavalitsuses, ei osanud Knuut täpselt öelda. "Kui olid linna tähtsusega objektid, ju siis tuli ka abilinnapea juures olla," märkis Knuut. Küsimusele, kas kioskid olid tõesti "linna tähtsusega objektid", arvas Knuut, et tegelikult ikkagi polnud.

Knuudi sõnul anti koosolekul korraldus kiirendada kioskitel ehitluslubade väljastamist. Kiirustajaks oli Knuudi sõnul aga abilinnapea Eha Võrk.

Knuut meenutas, et Mere puiesteel asunud Kofkini kiosk tegutses enne kasutusloa väljastamist. "Kõik teadsid seda, sellest räägiti ehitusjärelevalve osakonnas," meenutas Knuut. Samas kinnitas Knuut, et talle ei meenu, et keegi oleks sellise rikkumise asjus menetlust läbi viinud. Samuti ei osanud ta öeda, kas keegi käis kioskitega seonduvat ka kohapeal kontrollimas.

Tammsaare parki kerkinud Kofkini kioski osas rääkis Knuut, et linn väljastas ehitusloa vaatamata sellele, et muinsuskaitseamet ei olnud eelnevalt projekti kooskõlastanud. Sellest järeldas Knuut, et Kofkini kioskitega seonduv toimub linnavalitsuse heakskiidul.

2008. aastal puutus Knuut enda sõnul kokku ka Kofkinile kuuluva Meritony hotelli menetluslubadega. Ta meenutas, et ehitusluba väljastati hotellile tingimuslikult, mis tähendas, et ehitama võis hakata, kuid enne kasutusloa saamist pidi hotelli ehitaja ajama korda ka kõik muud küsimused, sealhulgas maakasutusteemadega. Sealjuures toimus sellel teemal koosolek taas abilinnapea Eha Võrgu juures.

Kofkinilt kioskit soetanud firma kurtis probleeme Tallinna linnaga

Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare süüasjas neljapäeval Harju maakohtus tunnistusi andnud OÜ Coffee In asutaja Arvi Vaaderpass rääkis, et kui ta oli Alexander Kofkinilt soetanud osad kioskid, siis tekkis tema firmal Tallinna linnaga mitmeid ebakõlasid.

Vaaderpass märkis, et teab oma äritegevuses Alexander Kofkini ettevõtet Estkompexim Toitlustuse OÜ-d, mille jagunenud osa tema firma kunagi omandas.

Omandatud osa bilansis olid seitse kioskit, millest viis olid paigaldatud Tallinna linna maale. Vaaderpass selgitas, et toona oli tal huvi laiendada oma äri Tallinna tänavatele ning algul oli äri edukas, hiljem aga kioskite maine avalikkuse silmis langes ja ka äriedu vähenes. Ühtlasi meenutas Vaaderpass, et Estkompexim Toitlustuses suhtles ta Peedu Seigeriga.

Vaaderpass tõdes, et praeguseks on enamuse kioskite osas rendilepingud lõppenud, kusjuures osaliselt oli lepinguge lõpetamisel eestvedajaks Tallinna linn.

Küsimusele, kas kioskite välisilme muutmisega kerkis esile mingeid probleeme, vastas Vaaderpass, et tema ettevõte püüdis tõesti kioskid oma värvidesse panna ja firma esitas linnavõimule oma nägemuse sellest, kuid "tundus, et linn hakkab aega ostma." Vaaderpass meenutas, et linn ei nõustunud kioskitele punase värvi kandmisega, kuid Coffee In tegi siiski muudatuse ära.

Ühtlasi meenutas Vaaderpass, et Balti jaama kioski osas tekkis nende firmal Tallinna linnaga probleem, kuna see ehitusluba lihtsalt puudus.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: