Kui seni on Jaapani kaitsedoktriinis ette nähtud võimalus rünnaku peatamiseks võtta sihikule vaenlase õhu- või merejõud, siis muudatusega antakse riigi relvajõududele korraldus olla valmis tabama vastase sihtmärke ka tema maismaal. See tähendaks Jaapani jaoks suurema lennu-ulatusega relvade nagu näiteks USA tiibrakettide BGM-109 Tomahawk soetamist, märgib Reuters.

Muudatuse jõustumisel oleks tegu Jaapani kaitsedoktriini suurima ümberkujundamisega Teise maailmasõja järel, kui riigile sunniti sõjasüüdlasena peale patsifistlik põhiseadus, mis lubab Jaapanil omada ainult kitsalt kaitseotstarbelisi jõudusid ning keelab sõjalise jõu kasutamise rahvusvahelistes suhetes. See peegeldab ka peaminister Abe kauast soovi tugevamate relvajõudude järele.

Samas annab selline muutus tunnistust ka Tokyo üha kasvavast murest Hiina tugevnemise ja suureneva mõju pärast regioonis. Nii teeb Jaapani valitsusele näiteks muret Hiina kasvav sõjaline aktiivsus Ida-Hiina meres asuvate saarte ümber.

"Meie tegevuse peapõhjus on Hiina. Me ei ole seda eriti rõhutanud, aga julgeolekulised valikud, mida teeme, on ajendatud Hiina(käitumise)st," ütes peaminister Abe juhitavasse liberaaldemokraatlikusse parteisse (LDP) kuuluv parlamendiliige, varasemalt asekaitseministri ja asevälisministri kohal töötanud Masahisa Sato.

Abe teatas augustis, et astub tervise halvenemise tõttu tagasi. Tema oletatav järglane valitsusjuhi toolil Yoshihide Suga ei ole nii sõjakatel seisukohtadel, kuid on Abe lähedane liitlane, tõdeb Reuters.

Abe andis kaitsepoliitika kujundajatele juunis korralduse esitada ettepanekud kaitsepoliitika muutmiseks, sealhulgas ka võimalike maismaa-rünnakute korraldamiseks. Kui Jaapani parlamendi suurim jõud LDP need vastu võtab, siis peab need jõustama parlament riigi kaitsestrateegia uuendamise otsusega.

"Ma mei usu, et parteis sellele suurt vastuseisu on," ütles LDP peasekretär Tomomi Inada. "See suund ei muutu ka uue peaministriga," lisas ta.

Jaapani riiklik kaitsenõukogu, mida juhib Abe ja kuhu kuuluvad ka olulisemad valitsuskabineti liikmed, koguneb kaitsestrateegia muutmist arutama reedel.

Jaapan on andnud oma kaitsejõududele juba õiguse tulistada rakettidega vastase sõjalaevu, põhjendades seda vajadusega hävitada riiki ohustavad relvad. Maismaarünnakute õigust saab põhjendada sama moodi, on öelnud endine kaitseminister Itsunori Onodera.

Tomahawkid tabaksid poolt Hiinat ja Vene Kaug-Ida

USA tiibraketid BGM-109 Tomahawk oleksid üheks võimaluseks vastase maismaal asuvate sihtmärkide ründamisel, ütles Katsutoshi Kawano, kes oli kuni eelmise aastani Jaapani kõrgeim sõjaväeline juht.

Tomahawkide lennuulatus on 2500 kilomeetrit ning see tähendab, need suudavad tabada suurt osa Hiina ja Venemaa Kaug-Ida territooriumist.

"Jaapan suudaks saavutada löögivõimekuse tõenäoliselt viie aastaga," ütles admiral Kawano. "Täielik löögivõimekus koos sihitamis-satelliitide ja elektroonilise relvastuse komponentidega, oleks palju kallim ja selle omandamine võtab kümme aastat," lisas admiral. Seni peab Jaapan toetuma USA luurevõimekusele.

Kaitsestrateegia muutmisele on siiski vastu LDP koalitsioonipartner, budistlik Komeito partei, mis kardab, et see suurendab pingeid regioonis ja võib viia relvastuse võidujooksuni.

Kahtlusi on avaldanud ka LDP enda liikmed, muuhulgas endine kaitseminister ja võimalik pretendent Abest vabanevale kohale Shigeru Ishiba: " Aga mis saab siis, kui USA palub Jaapanil rakette tulistada, aga meie ei soovi seda?"

Wikipedia andmeil on Jaapanil maailma suuruselt viies kaitse-eelarve.