"Pealtnägija" uuris prostitutsiooni käekäiku pealinnas
Tervise arengu instituudi värske uuringu põhjal tegutseb Eestis tuhatkond prostituuti, ETV saade "Pealtnägija" uuris, kuidas toimub kehamüük Eestis aastal 2017.
Võrreldes ajaga, kui Eestis oli 10 000 prostituuti ja Tallinnal Põhjamaade patupealinna kuulsus, on asjad justkui läinud paremuse suunas. Näiteks teatas politsei hiljuti, et viimane klassikaline lõbumaja Tallinnas suleti.
Ent maailma vanim äri ei kao nii lihtsalt ja käib praktiliselt avalikult edasi, sh Tallinna linnale kuuluvatel pindadel.
Põhja prefektuuri organiseeritud kuritegude talituse juhtivuurija Ardo Ranne ütles, et seksiteenust pakutatakse tänasel päeval suurusjärgus 165 aadressil Tallinna Linnas ja Harjumaal.
"On korter-bordelle, on erinevad massaažisalonge, aga ei ole maja, ei ole sellised klubilist bordelle. Sellisel viisil, nagu nad olid aastakümneid Tallinnas tegutsenud," rääkis uurija.
Ardo Ranne on politseis töötanud 20 aastat, viimased 13 sellest tegelenud bordellide vastu võitlemisega. Viimati lendas politsei jõulude paiku peale Tallinnas Ristiku ja Liivalaia tänavatel tegutsenud asutustele, millest ka "Pealtnägija" on aastate jooksul rääkinud ning mida saade näiteks 2009. aastal varjatud kaameraga külastas.
Eriti üllatavaks tegi juhtumi, et lõpuks kupeldamises kahtlustuse saanud kaheksa tegelase hulgas oli ka jalgpalliklubi Nõmme Kalju juhatuse liige.
Kehamüük toimub praegu varjatumalt kui varem. "On leitud selliseid lahendusi, mis ei riivaks võib-olla nii palju laiema avalikkuse pilku ega tekitaks kahtlustusi politseis, aga see ei tähenda, et selles valdkonnas kuritegevust ei oleks," kinnitas Ranne.
Kogu mäng käib piiri peal. Lihtsalt öeldes on seksi ost-müük kahe vabatahtliku täisealise vahel seaduslik. Keelatud on vahendamine. Ja just selle viimase – ehk organiseeritud tegevuse ja vahendustasu võtmise – tõestamine on politseile põhiline pähkel.
Korterbordellid toimivad uurija sõnul lihtsalt: on korter, seal pakuvad teenust üks, kaks, kolm prostituuti. "Nad reklaamivad interneti veebikülgedel oma teenuseid, klient helistab, kutsutakse aadressile, seal pakutakse talle teenuseid ja nii lihtne ongi."
Isegi kui mitu prostituuti jagavad korterit, hoiavad oma üürilepingud, telefonid ja muu asjaajamise lahus, siis ilma vahendajata on see seaduslik.
Juhtivinspektor Ranne sõnul on neil siiski sihikul mõned asutused, millel on väidetavalt nii-öelda brigadir. Tema hinnangul on kümnel aadressil tegevus väga hästi ja mastaapselt organiseeritud.
Aga kuidas jõuab selle teenuseni näiteks suvaline turist? Ajalooliselt on info allikaks taksojuhid, viimasel ajal ka velotaksod.
Et eksperiment läbi viia, värbas "Pealtnägija" appi soome ajakirjaniku Juhani Tammineni, kes kehastus ühel reede õhtul turistiks. Teise katsena proovis saatemeeskonna liige ise prostituuti kurikuulsal Sõle tänaval mängida. Eksperimentide tulemust näeb loole peagi lisatavast videost.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: "Pealtnägija"