Suursadamas ristiti Hiiu Ingel ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Hiiumaal Suursadamas ristiti laupäeval kaljas Hiiu Ingel, seekord küll kuival maal.

Viimati ehitati Hiiumaal suuri puust purjelaevu Teise maailmasõja ajal. Alates 2010. aastast on aga seltskond laevaehitajaid teinud tööd selle nimel, et valmis saada uus ligi 17-meetrine kaljas. Merejumal Neptunil oli hiidlastele ka väike vemp varuks ning laeva vette laskmine läks vett vedama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hiiumaa kaljased olid vanasti tuntud halulaevade nime all, sest vedasid mandril asuvatesse linnadesse küttepuid. Kuigi maste sellel kaljasel veel peal ei ole, jõudsid tööd nii kaugele, et on aeg laev vette lasta.

Halulaeva projekti eestvedaja Ain Tähiste sõnul ehitati kaljas katuse all ja see on ka ajalooliselt olnud nii, et mastid lähevad peale natuke hiljem. "Kõigepealt lastakse laev vette, aga põhimõtteliselt on laev valmis," märkis ta.

Halulaeva veeskamist tuli Suursadamasse uudistama arvukalt inimesi. Tugede peal oleva laeva jaoks oli tehtud mereni viiv spetsiaalne kaldtee, mida mööda alus trosside abil vette lohistada.

"Eestlane on mererahvas, seda asja peab elus hoidma ja kõige paremini hoiab ikka seda elus päris laev, mis sõidab mere peal ja purjede all," kinnitas Tähiste.

Ootusärevil publiku silme all hakkas laev kaldteed mööda vee poole liikuma, kuid merejumal Neptunil oli hiidlastele vemp varuks.

Nimelt läks üks laeva all olnud tugi katki ja veeskamine jäi pooleli.

Tähiste sõnul jõuab laev merre lähitulevikus, kuid tõenäoliselt tuleb tellida appi lisatehnikat. Järgmise meresõiduhooaja plaane see aga ei muuda.

"Küll see Tallinn neid küttepuid vajab ja ma usun, et järgmise aasta merepäevadeks me toome ikka mingisuguse laadungi halupuid kindlasti Tallinnasse ja Hiiumaal on ju Gotlandi käiadest puudus, sinna tuleb käiade järgi sõita," märkis Tähiste.

Kuna halulaev laupäeval vette ei jõudnud, ristiti see hoopis kuival maal. Kaljase nimeks sai Hiiu Ingel.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: