Valgevene parlamendi mõlemates kodades kiideti juuni lõpus heaks eelnõu, mis sisaldab erinevaid seadusemuudatusi, mis peaksid riigikaitset tõhusamaks muutma. Kõige rohkem vastukaja ja kriitikat on pälvinud seadusemuudatus, mille kohaselt saab kõrghariduse asjus ajateenistusest ajapikendust võtta ainult ühe korra. Sisuliselt tähendab see asjaoludest tulenevalt, et näiteks magistrantuuri ei saa noormees minna, kui tal ajateenistus läbitud ei ole, vahendas Novaja Gazeta Baltija.

Lukašenko rõhutas, et ta ei ole tegelikult veel millelegi alla kirjutanud ning et mingit katastroofi polevat seadusemuudatuste tõttu juhtumas. Lisaks märkis ta, et praegu kritiseerivad seadusemuudatust need, kes varem on võtnud kogu aeg sõna iseseisvuse toetuseks.

President analüüsis Valgevene riigikaitset seejärel oma kõnes (see konkreetne osa algab videos ajal 11.01 - Toim) laiemalt ning sõnas, et sisuliselt on Minskil kolm varianti.

Esimene variant oleks tema sõnul pöörduda kaitse saamiseks NATO poole.

"Kui me neid tugevalt palume, siis nad seda meile lubavad. Ja need, kes praegu internetis kirjutavad, võtaksid selle rahulolevalt vastu. Kas te tahate seda varianti? Mina mitte," rääkis Lukašenko.

Teine variant oleks minna Venemaa koosseisu. "Kas teie tahate minna Venemaa koosseisu, et ta meid kaitseks? Ei. Ja mina ka ei taha," teatas Valgevene president.

Seetõttu tuleb Lukašenko arvates Valgevenel otsustada kolmanda variandi kasuks ehk kaitsta end ise.

Viimastel aastatel on kunagi "Euroopa viimaseks diktaatoriks" nimetatud Lukašenko suhted Läänega paranenud ning samaaegselt on suhetes Venemaaga esinenud uusi pingeid, kuigi ametlikus retoorikas pole neid esile tõstetud. Meedias on spekuleeritud isegi selle üle, et Moskvas on kavandamisel erinevad meetmed Valgevenet senisest rohkem endaga siduda. Tähelepanu on pälvinud ka Lukašenko soov vahendada konflikti Moskva ja Kiievi vahel ning korduvad kinnitused, et Valgevene kaudu ei hakka keegi Ukrainat ründama.