Väidetav pealtkuulamine, milleks andis kohus loa, toimus nii enne kui ka pärast 2016. aasta presidendivalimisi, vahendas BBC.

Kõnesid hakati pealt kuulama aastal 2014.

Uurijad tahtsid teada, kas Manafort püüdis saada kampaaniale Venemaalt abi.

Pole teada, kas pealt kuulati ka Manaforti kõnesid Trumpiga. Meedia andmetel seisab Manafort silmitsi ametliku süüdistusega.

Ta ei ole USA meedia väiteid kommenteerinud.

Manafort, kes oli varem töötanud näiteks Ukraina endise võimupartei heaks, oli Trumpi kampaaniajuht möödunud aasta juunist augustini.

Uurimist Venemaa väidetava sekkumise kohta USA presidendivalimistesse juhib FBI erinõunik Robert Mueller.

CNN märkis, et samas load (ehk nn FISA (Foreign Intelligence Surveillance Act) warrant) Manaforti pealtkuulamiseks anti enne Muelleri uurimise algust ja anti esialgu välja seoses uurimisega Ukraina heaks töötavate Washingtoni konsultatsioonifirmade suhtes.

Pärast 2014. aasta loa kehtivuse lõppu uuendati seda uuesti käesoleva aasta alguses selleks, et FBI saaks uurida võimalikke sidemeid Trumpi kampaanialiikmete ja Vene valitsuse töötajate vahel.

CNN-i teatel ütlesid kolm allikat, et pealtkuulamise käigus kogutud vestluste põhjal tekkis uurijatel kahtlus, et Manafort julgustas venelasi valimiskampaaniaga aitama. Kahe allika sõnul ei olnud asitõendid aga veenvad.

FBI ja mitu kongressi komisjoni uurivad, kas Venemaa püüdis sekkuda USA presidendivalimistesse selleks, et aidata Trumpil võita.

New York Times'i andmetel otsis FBI 26. juulil läbi Manaforti Washingtonis asuva kodu.

Presidendivalimistel kaotanud Hillary Clinton ütles esmaspäeval, et ta ei välistaks valimiste seaduslikkuse kahtluse alla seadmist, kui ilmnevad asitõendid Venemaa sekkumisest.