Anvelt pole mupole jõukasutamise õiguse andmise kava maha matnud ({{commentsTotal}})

Aivar Toompere
Aivar Toompere Autor/allikas: Siim Lõvi

Ehkki plaan anda kohalike omavalitsuste korrakaitsjatele jõukasutamisõigus pole rohkem kui poole aastaga valitsusse jõudnud, loodab siseminister eelnõuga edasi liikuda.

Esimesed munitsipaalpolitseinikud hakkavad uute võimaluste tarbeks peagi ka väljaõpet saama, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Mõtte, et kohalike omavalitsuste korrakaitsjad võiksid saada õiguse jõudu kasutada, käis siseministeerium välja juba läinud suvel.

Toonane siseminister Hanno Pevkur ütleb nüüd, et tema ise ideed anda kohalikele korrakaitseüksustele rohkem õigusi inimeste põhiõiguste piiramisel ei toetanud, kui see ametnike tasandil lauale pandi. "See on väga tõsine põhiõiguste riive ja siin peab jääma jõumonopol politsei kätte," ütles Pevkur.

Mõte elas aga edasi ja kui siseministeeriumi juhtimise võttis üle sotsiaaldemokraat Andres Anvelt, hakati mõtet tasapisi eelnõuks vormima.

Tänavu aasta algul jõudis eelnõu esimesele kooskõlastusringile. Pärast pikka avalikku arutelu, tuli hoogu pisut maha võtta.
Nimelt teatas justiitsminister Urmas Reinsalu, et tema eelnõud ei kooskõlasta. Ning ehkki esimesel juunil pidi plaan minema valitsuse lauale, tegelikult see sinna ei jõudnudki. Siiski pole siseministeerium mõttest loobunud.

"Me peame edasiliikumiseks leidma rohkem konsensust ja vastama kõigile küsimustele veel täpsemalt, mis võib-olla esialgselt tundus, et meil on vastused olemas. Me oleme justiitsministriga kokku leppinud, et me ei torma," selgitas Anvelt.

Sisuküsimustest toob Anvelt muu hulgas välja selle, kuidas kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikke kontrollitakse. Ehk missugune on kohaliku omavalitsuse ja missugune riigi vastutus, et ametnik oma töös ja vajadusel ka jõukasutamisel kõiki reegleid täidab.

Justiitsministeerium tegi ettepaneku, et ametnike üle peaks toimuma riiklik haldusjärelevalve. Siseministeerium ettepanekut esialgu ei arvestanud, ning rõhus võimaliku kannataja õigusele ametniku peale kaevata.

"Väga oluline küsimus, mida kevadine eelnõu ei lahendanud, on küsimus vastutusest ja järelevalvest," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

"Sest ütleme, kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse vastutus realiseerub poliitiliselt volikogu tasemel. Sellest kindlasti ei piisa. Ei ole võimalik sisuliselt edasi liikuda, kui seda küsimust ei ole lahendatud. Riik saab küll teatud üksikülesandeid jõu kasutamisel välja delegeerida, aga ta peab selge, väga jäiga järelevalveliini," lisas ta.

Ühtlasi nõustub Reinsaluga, et koos vastutusahelaga võiks käia ka otsustusahel. Ehk siit tõuseb küsimus, kas kohaliku omavalitsuse korrakaitseorgan peaks ikka alluma omavalitsusele või hoopis politseile.

"Ma arvan, et täiesti vabalt võib kõne alla tulla ka see, et kui kohalik omavalitsus soovib mingeid korrakaitselisi teenuseid täidetaks, siis sõlmitakse haldusleping riigiga. Ja riigi teenistusala politseiametnikud realiseerivad seda. Ega meil ole vaja ehitada paralleelarmeesid. Päeva lõpuks on kõik üks maksumaksja ressurss," sõnastas Reinsalu.

Niisiis arutelud selle üle, kas kohalike omavalitsuste ametnikud võiksid saada õiguse jõudu kasutada, kestavad tõenäoliselt veel mõnda aega.

Tallinna munitsipaalpolitsei aga seab ennast seadusemuudatuse ootuses valmis, kinnitas munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere.

"Järgmise kuu lõpus peaks siseakadeemias algama kursus meie ametnikele. Ja pärast selle kursuse lõpetamist saab osa meie ametnikest viienda kutsekvalifikatsiooni, mis annab neile ka õiguse tulevikus iseseisvalt töötada ja ka vahetut sundi kasutada, kui seadusandja soov selliseks kujuneb," ütles Toompere.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: