Täpsemalt karistataks sanktsioonidega ettevõtteid ja isikuid, kes on teinud koostööd Venemaa kaitse- ja luuretööstusega. Samuti peaks rahandusministeerium teatavaks tegema uue nimekirja ettevõtjatest, kellel on Venemaa presidendi Vladimir Putiniga lähedased sidemed, vahendas Politico.

USA meedia ei ole sugugi kindel, et president Trump tähtajast kinni peab. Viimati venitas Trump sanktsioonide kehtestamisega pea kolm nädalat kuni sekkus senati välisasjade komitee vabariiklasest juht Bob Corker.

USA senat kehtestas uued Venemaa vastased sanktsioonid möödunud aasta suvel. Eelnõu võeti vastu häältega 98-2. Ühtlasi võeti Trumpilt ära võimalus sanktsioone ilma kongressi nõusolekuta tühistada. Kuigi Trump allkirjastas tookord sanktsioonide seaduse, tegi ta selle suhtes kriitikat ning süüdistas kongressi põhiseadusliku volituste ületamises.

Igal juhul jälgitakse administratsiooni samme nimetatud küsimuses tähelepanelikult arvestades Trumpi positiivseid sõnu Venemaa aadressil valimiskampaania ajal ning endiselt kestvaid juurdlusi Venemaa sekkumise asjus.

Sanktsioonide rakendamine täie jõuga tähendaks USA-Vene suhete järjekordset pingestamist, mingi venitamistaktika või seaduse vaid sümboolne rakendamine oleks aga kongressi tahte eiramine. Rahvasaadikute parteideülene soov Venemaad karistada pole kuhugi kadunud ning ka nüüd võttis hulk rahvasaadikuid mõlemast parteist sõna, et presidendi meeskond sanktsioonide rakendamisega ei venitaks.

Kreml nimetas võimalikke uusi sanktsioone esmaspäeval USA katseks mõjutada märtsis toimuvaid Vene presidendivalimisi.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lisas Reutersi teatel, et Moskva kommenteerib uusi sanktsioone pärast nende põhjalikumat analüüsimist.