Peagi möödub aasta sellest, kui ameeriklased hääletasid presidendiks Donald Trumpi, kuid endiselt ei ole vaibunud teravad arutelud Venemaa sekkumisest nendesse valimistesse. Kirjutatud on loendamatu hulk artikleid ning kongressis toimunud kümneid kuulamisi.

"Ma arvan, et paljud inimesed olid üllatunud, kui palju Venemaa pingutas, et... Minu arvates ei üritanud nad valmistulemusi muuta. Ma arvan, et see oli laiahaardelisem püüe õõnestada usaldust demokraatia vastu. Lõppkokkuvõttes ei erine see tehnika eriti sellest, mida külma sõja ajal nägime," rääkis George Washingtoni ülikooli küber- ja sisejulgeolekukeskuse asepresident Frank Cilluffo.

Mõni nädal tagasi kinnitas Facebook, et USA presidendivalimiste paiku levitati sotsiaalmeediakanalis umbes 3000 reklaami, millel oli seos Venemaaga. Twitteris oli möödunud aastal selliseid reklaame 2000.

"Mida nad tegid, oli see, et nad lõid kiilu juba olemasolevate lõhestavate probleemide vahele: rassiprobleemid, seksuaalse orientatsiooniga seotud probleemid. Nad lõid kiilu olemasolevate probleemide vahele ning võimendasid neid," rõhutas Cilluffo.

Cilluffo sõnul ei ole sugugi üllatav, et Venemaa üritab kübermaailmas teisi riike õõnestada. Ta tõi näiteks Eesti-vastased küberrünnakud nn pronksiöö paiku ning lisas, et Gruusia sõja ajal kasutasid nad samuti kübervõimalusi, et lahinguvälja ette valmistada. Eriti aktiivne oli Venemaa aga Ukrainas, kus sai Cilluffo arvates näha, milliseid rünnakuviise võidakse kunagi ka USA vastu kasutada.

"Ma arvan, et elektrivõrguvastaste rünnakute tõttu hakkasid USA-s suured häirekellad lööma, sest kui on olemas üks kriitilise tähtsusega taristu, millest kogu ühiskond sõltub, siis see on elekter. Mind ei huvita, kui kõrgetasemelised on kõik teised küberjulgeolekualased pingutused - kui tuled ei põle, siis ei oma see tähtsust," rõhutas ta.

"Lõppkokkuvõttes peame jõudma punkti, kus suudame sõnastada heidutusstrateegia, ning kui keegi ületab teatud joone, siis ootab teda ees samaulatuslik vastus. Lõpuks on see aga ka poliitilise tahte küsimus. Me võime välja mõelda igasuguseid teooriaid, strateegiaid ning dokumente, aga lõppkokkuvõttes peab olema tahe vastata ning kui seda tehakse, siis ilmselgelt ei soovi keegi, et asjad kontrolli alt väljuksid," lisas Cilluffo.

Venemaa mõjutustegevust sotsiaalmeedias presidendivalimiste ajal uurivad kongressi mõlema koja luurekomiteed.

Facebook, Twitter ja Google on kutsutud 1. novembril kongressi tunnistusi andma. Facebooki kaasasutaja Mark Zuckerbergi sõnul kavatseb ettevõte seda teha, et kaitsta USA-d teiste riikide püüete eest levitada valeinformatsiooni ning õõnestada valimisi.

Riikliku luureteenistuse asejuhi Sue Gordoni sõnul võib Venemaa sekkumine lõppkokkuvõttes teha sotsiaalmeediakanalid läbipaistvamaks ning näidata, et kogu see teema pole ainult valitsuse rida. "Praegu on näha, mida Facebook teeb, et olla osa lahendusest; et rahvas on toimunust teadlik ning on näha võimalikku mõju vähenemist."

Cilluffo on seisukohal, et sotsiaalmeediaettevõtted peavad olema osa lahendusest. "Nad peavad olema läbipaistvamad selles osas, millist raha nad reklaamideks saavad, kuidas nad neid reklaame asetavad ning kliendid peaksid saama seda lugeda, et nad teaksid, kust on reklaamid pärit ning loodetavasti teha nende faktide põhjal paremaid otsuseid," sõnas ta.

Cilluffo hinnangul on kindlasti oluline ka USA koostöö NATO liitlastega. Tema arvates on alliansis juba rohkem arutelusid küberkaitsevõimekuse suurendamise ja ka kasutamise üle.

"Välisilma" otsestuudios selgitas teema põhjalikumalt lahti rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Svek Sakkov.