Kiisler ütles kolmapäeval, et Eesti Metsa Abiks tahab probleemide sisulise arutamise uputada lõputult venivasse kohtuvaidlusse, selle asemel, et keskkonnaspetsialistide ja ettevõtjatega üheskoos asja sisuliselt arutada.

Anton ütles kriitikale vastuseks, et kohus on tõepoolest viimane ning ka kõige tülikam ja ajamahukam abinõu, eriti avalike arutelude puhul.

"Kuid antud olukorras ei jäänud EMA-l muud üle, sest avalikkus on diskussioonist välja jäetud. Esimesed otsused on kõik sündinud suletud uste taga ning avalikuks on tehtud üksnes tulemused. Otsuse kättesaamisel on diskussiooni pidada aga hilja," kirjutas ta sotsiaalmeedias. "Seega ainukene viis diskussiooni tekitada praegu oligi kohus".

Antoni sõnul toob ühing just kohtu kaudu avalikkuse ette teavet, mida rahandusministeerium seni pole teinud.

"Näiteks see sama keskkonnaameti kiri, kus öeldi, et Emajõe veekogumi kvaliteediseisund on kesine. Samuti algatame me ühiskonnas tänu enda kaebusele diskussiooni, mis oleks pidanud olema enne riigi eriplaneeringu alustamise otsustamist. Sisuliselt me püüamegi suhtlust riigiga tagantjärele alustada, viimaseid õlekõrsi kasutades," selgitas ta.

Anton lisas, et kui on riiklik huvi, siis kaasatakse terve ühiskond riigis, mitte üksnes riiklikud asutused.

Kiisler avaldas oma kriitilise kommentaari pärast seda, kui EMA esitas kohtule uue kaebuse puidutehase rajamisega seotud haldusaktide tühistamiseks.

Tallinna halduskohus jättis tänavu septembris EMA esimese kaebuse läbi vaatamata, kuna leidis, et mittetulundusühingul puudub selles asjas üldse kaebeõigus. Nüüd esitas EMA halduskohtu määruse peale kaebuse ringkonnakohtule.

Kaebajate arvates eiras ministeerium planeerimisseadust

Antoni sõnul on neil kaebamisel kaks alust: ta viitas planeerimisseadusele, mille järgi ei saa riik eriplaneeringut alustada, kui ilmnevad asjaolud, mis planeeritava igal juhul välistavad. Sellisteks asjaoludeks peab Anton Emajõe veekogumi seisundi halba kvaliteeti.

"Rahandusministeerium on selle kõik arvestamata jätnud ja seetõttu on riigi eriplaneeringu alustamine õigusvastane," ütles metsakaitsjaid esindav jurist.

Teise alusena tõi ta välja rahandusministeeriumi kohustuse kaaluda ka avalikku huvi, miks on tehasele vastu, seda pole aga ministeerium Antoni sõnul teinud, sest mitte ühtegi kodanikuühendust ega kohalikke omavalitsusi eriplaneeringu alustamise aruteludesse ei kaasatud.

"Seega on tegemist veaga, mida hiljem enam parandada ei saa, ning riigi eriplaneering toob praegusel kujul igal juhul kaasa õigusvastase planeeringu kehtestamise otsuse," ütles Anton.

Rahandusministeerium on varem teatanud, et keskkonnaühenduse hinnang, nagu oleks Est-For Investi planeeritava tselluloositehasega seotud haldusaktid ja riiklik eriplaneering õigusvastased dokumendid, ei vasta tõele.