Keskkonnakomisjon kohtus teisipäevasel istungil Emajõe piirkonda puidurafineerimistehast kavandava Est-For Investi ning neid nõustava Hendrikson&Ko esindajatega.

Vakra rääkis ERRile, et toimus filosoofiline arutelu suure plaani üle, sest hetkel ühtegi uuringut ega keskkonnamõjude hindamist valminud ei ole.

"Oleme keskkonnakomisjonis kokku leppinud, et hoiame sellel suurprojektil silma peal," sõnas ta. "Kui uuringud algavad ja keskkonnamõjude hindamine läheb lahti, siis otsus tehakse neist andmetest tulenevalt. /.../ Kui esmased uuringud näitavad, et tehasel on arvestatav mõju Emajõe püsikonnale, tuleb projekt peatada".

Hanked keskkonnamõjude hindamiseks on komisjoni esimehe sõnul välja kuulutatud, kuid arvatavasti alustatakse sellega järgmisel aastal ning töö vältab mitu aastat. Kuna fakte veel ei ole, on praegu teemaks vaid visioon.

"Oleks etteruttav öelda, et miski oleks halvasti või hästi. Ootame ära reaalsed numbrid ja tulemused," lausus Vakra.

Ühiskonnas on rajatava tehasega seoses suurim kartus tema hinnangul just see, et kui uuringutega juba alustatakse, tekib ettevõttel õigustatud ootus, et nad saavad projektiga kindlasti ka edasi minna. Nii see aga pole, kinnitas keskkonnakomisjoni juht.

MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas kaebuse puidutehase rajamisega seotud haldusaktide tühistamiseks, kohus jättis aga septembris kaebuse läbi vaatamata, sest leidis, et mittetulundusühingul puudub selles asjas kaebaõigus. Seepeale esitas EMA kaebuse halduskohtu määruse peale ringkonnakohtule.

Vakra märkis, et loomulikult tuleb metsa kaitsta, aga seejuures tuleb kasutada argumente. "Kuni pole ühtki uuringut ega numbrit, vaid visioon, siis lihtsalt visiooni kohtusse kaevata on liiga rutakas ja ennatlik," ütles ta.

Valitsus otsustas algatada riigi eriplaneeringu koostamise Est-For Investi puidurafineerimistehase rajamiseks Emajõe piirkonda 11. mail. Eriplaneeringu koostamine ja mõjude hindamine kestab ligikaudu kaks aastat ja seejärel kehtestab valitsus riigi eriplaneeringu.

Ettevõte plaanib umbes miljardi euro suuruse investeeringuga rajada puidurafineermistehase, mille tooraine vajadus on umbes kolm miljonit kuupmeetrit puitu aastas. Tehase lõpptoodang läheks ekspordiks.