Ajaleht l’Express on pikemat aega jälginud riigipea töörežiimi ning nendib nüüd, et kui kõik päevakava sissekanded kokku liita, jääb mulje, et Macron sööma või isegi magama eriti ei jõuagi.

Leht on rääkinud ka Macroni töökaaslastega, kelle hinnangul magab president öösel kõige rohkem kolm tundi.

Näiteks on teada, et president saadab ministritele tekstisõnumeid öösel kella kahe või kolme ajal, magab siis natuke, ning jätkab siis suhtlust kõige hiljem kella kuue ajal hommikul.

Ning kui president juba sõnumeid saadab, siis tuleb talle loomulikult ka vastata. Seega on pidev ärkvelolek laienenud kogu võimueliidile - ministrid ei maga, nõunikud ei maga, personaliülemad ei maga. Väidetavalt on võime teha "ööpäevaseid tööpäevi" Macroni lähematele nõunikele esitatav keskne nõudmine.

Samuti on Macron tuntud selle poolest, et talle meeldib kohtumisi pikemaks venitada, kui seal millestki olulisest juttu tuleb, ning seega nihkub ajakava pidevalt edasi. Nõunike närvilisusest ta välja ei tee. See toob kaasa ka selle, et ta on krooniline hilineja.

Kui meedias nenditakse meditsiiniekspertidele viidates, et vähene magamine on väga riskantne ja pikas perspektiivis ka ebaefektiivne, siis Macroni pikemat aega tundnud inimesed on märkinud, et ta on alati olnud selline "supermees", kes magab vähe ja on sellest hoolimata järjepidevalt energiline.

Uuringud ka kinnitavad, et väga väike osa elanikkonnast omab teatavat geenimutatsiooni, mis võimaldab neil probleemideta vähese ööunega toime tulla. Ning selliste inimeste seas olevat ajaloo jooksul olnud ka mitmeid tuntud riigijuhte - näiteks on sellist eripära täheldatud Winston Churchilli, Margaret Thatcheri ja Silvio Berlusconi puhul. Ka öiste säutsude poolest tuntud USA president Donald Trump on ise öelnud, et ta magab öösiti väga vähe.

L'Express aga juhib tähelepanu sellele, et kui Macron võibki olla erakordne inimene, siis ei saa samasuguseid võimeid eeldada kõigilt tema ministritelt ja ametnikelt, kellel tuleb aga paratamatult sellise rütmiga toime tulla.