Oleme jõudnud omamoodi huvitavasse seisu, kus arvatavalt ligi pooled valijad käivad valimiskastide juures eelhääletusperioodil. 

Eesti ei ole sellises arengus muidugi üksi – ka viimatistel Saksamaa üldvalimistel andis oma hääle enne õiget valimispäeva pea kolmandik valijaist ning umbes sama suhtarv inimesi teeb seda USA-s. Eesti varajaste valijate suhtarv on kõrgem ilmselt nii tänu e-valimistele kui jaoskondades hääletamise võimalusele, mis on mugavamgi kui näiteks kirja teel hääletamise võimalus, mida kasutavad sakslased. Kuid nois vanades demokraatiates arutletakse sellise varase hääletamise mõjude üle hoopis häälekamalt kui meil Eestis. 

Loomulikult on eelhääletamise võimalusel omad voorused. See võimaldab tõenäoliselt tõsta valimisaktiivsust, sest kohandub paremini inimeste elustiiliga. Kõigil ei pruugi õigel päeval valimisjaoskonda tulemine võimalikki olla, sest viibitakse kas tööl, välismaal või ollakse hõivatud mõne olulise perekondliku sündmusega. 

Ent teisalt elatakse pika eelvalimisperioodi tõttu omamoodi paralleelmaailmades, kus valijatel võib olla valimisotsuse langetamiseks väga erinev alus. Näiteks on mõnedes Ameerika Ühendriikide osariikides võimalik eelhääletada juba suisa poolteist kuud enne õiget valimispäeva.

Muidugi, kui läheneda teaduspõhiselt ning vaadata valimiskäitumise uuringuid, näeme, et valimiskampaania põhjal muudab oma valimisotsust suhteliselt tagasihoidlik hulk kodanikest ning kampaaniate roll on tavaliselt pigem kodanikke aktiveerida ning võimaldada kontrollida, et sisetunne kandidaadi eelistuse osas on õige. 

Mõned uuringud on näidanud koguni, et kuigi avaliku arvamuse küsitlused teevad valimisperioodil teinekord väga dramaatilisi hüppeid, on inimesed küsitlejatele vastates oluliselt emotsionaalsemad ja reageerivad pisematelegi kampaaniadetailidele kui valimiskastide juurde minnes, nii et poliitikateadluslikele teadmistele tuginedes saab valimistulemust tegelikult ennustada juba ammu enne valimispäeva ehk sisuliselt juba siis, kui kandidaadid paigas on. 

Ent ikkagi on seis mõnevõrra kummaline. Pea kõigi suuremate meediakanalite Tallinna linnapeakandidaatide debatid (sealhulgas nii Vikerraadio kui ka Eesti Televisiooni eetris) toimuvad alles siis, kui pea kuuendik Tallinna valimisõiguslikest kodanikest on juba hääletanud. 

Muidugi, valimispäeva eelõhtul toimuvas debatis on omajagu ajakirjanduslikku dramaatikat ning loodetavasti aitab see kaasa ka valimisaktiivsuse tõusule. Ehk toob kandidaatide kirglik piikide ristamine tele-eetris valimiskastide juurde veel mõne hinge, kes kahtles, kas valima üldse minna. Kuid teisalt – kas siis eelvalimistel osalejad ei vajagi sellist ratsionaalset otsustusalust, mida debatid pakuvad? 

Ideaalis võikski valimisdebattide ajastamisel arvestada nii nende valijatega, kes hääletavad juba eelvalimistel ning otsivad kinnitust oma poliitilisele eelistusele, kui ka nende valijatega, kes teevad kogu rituaali läbi õigel päeval. Sest miks peakski valima informeerituse ja kindla osaluse vahel?

Soovin head demokraatia pidupäeva kõigile! •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.