Inimõiguste keskuses töötav võrdse kohtlemise õigusekspert ning naiste varjupaikade liidu jurist Merle Albrant kutsub naisi ahistamisjuhtumeid avalikustama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eesti naised võiksid selle vaikimise lõpetada ja hakata rääkima, mis meil tegelikult toimub, tuua välja need lood. Kas siis helistada naiste tugitelefonile 1492, helistada naiste tugikeskustesse, saata e-mail: info@naisteliin või siis võtta kontaksti volinikuga või Eesti inimõiguste keskusega," ütles Albrant.

Väärkoheldud naistega tegelevad spetsialistid teavad, et avalikustamisele ning oma õiguste eest seismisele võib järgneda hoopis ohvri süüdistamine. Taavi Rõivase ahistamisskandaali valguses arutletakse sotsiaalmeedias juba nii poliitilise vandenõu üle, kuid on asutud ka ohvrit kritiseerima ja halvustavalt sildistama.

"Kui nüüd selle juhtumi taustal selle inimese elu lihtsamalt öeldes tehakse maatasa, teda hävitatakse, teda nimetatakse erinevate nimedega, siis see näitab teistele naistele ja annab väga selge sõnumi ühiskonnas - naised, parem olge vait ja kannatage ära, ärge tulge välja nende juhtumitega. Aga kas sellist ühiskonda me tahame," sõnas ta.

Võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta ei taha kommenteerida Rõivase juhtumit, kuid ütleb, et see on paljudes riikides paraku nii, et teravik pöördub ohvri vastu.

"See on omaette probleem, mis tõesti esiteks hoiab tagasi nende juhtumite, mis tegelikkuses on aset leidnud nende teada andmisest ja teiseks ka tekitab sellele ohvrile topeltkannatused. Et ta on ühed kannatused juba läbi elanud ja nüüd tal tulevad teised veel otsa," rääkis Pakosta.

Naiste tugikeskustes paljusid naisi aidanud pühholoog Ülle Kalvik ütleb, et avalikkus ei peaks arutlema juhtunu intiimsete detailide üle ning nende avalikustamist nõudma, sest mõlemal tuleb edasi elada.

"Igaüks peab vastutama oma tegevuse eest. Inimene, kes on süüdiv täiskasvanu, riigi esindaja - kui teine kas või natukenegi annab märku, et talle see ei sobi, siis tuleb sellega arvestada," ütles psühholoog.

Ülle Kalvik kaitseb ohvri otsust, avalikkuse eest hoiduda ja mitte jagada intervjuusid. Sama meelt on Pakosta.

"Teda tuntakse ka tänaval ära, öeldakse - vaata see on see ohver. Ta saab topelt ohvristatud," rääkis Ülle Kalvik.

Kalviku sõnul võib ahistamisjuhtumitest ülesaamine olla psühholoogiliselt ränk ja võtta aastaid. Inimõiguste keskuse ekspert Merle Albrant aga meenutab, et võim ei ole antud selleks, et seda oma huvides ära kasutada.