Politsei: rahapesijatel peab olema reaalne oht sellest rahast ilma jääda ({{commentsTotal}})

Politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand leiab, et Danske Panga rahapesuskeemide sarnaste juhtumite ärahoidmiseks tuleks luua olukord, kus kurjategijad kardaksid reaalselt rahast ilma jääda. Reimand kohtus esmaspäeval sel teemal riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liikmetega.

Reimandi sõnul on Eesti võimudel väga keeruline kontrollida, milline taust on ida suunast tulnud kahtlasel rahal. Seetõttu tuleks tema hinnangul muuta süsteemi, kuidas selliste juhtumitega tegeletakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selliste juhtumite riski vähendamiseks tuleb kurjategijatele tekitada reaalne oht Eesti finantssüsteemis raha pesemisel rahast ilmajäämiseks, mistõttu tuleks Eestil kaaluda rahapesukahtluse korral ümberpööratud tõendamiskoormise seadmist ehk et rahapesukahtluse korral peaks vara valdaja ise tõendama, et see on legaalset päritolu. Vastasel juhul see kuuluks konfiskeerimisele riigi poolt," selgitas ta.

See võiks tulevikus aidata ära hoida Danske rahapesuskandaali sarnaseid juhtumeid. Kevadel selgus nimelt, et Eesti kaudu liigutati 1,6 miljardit dollarit Venemaa kuritegelikku raha. Sügisel avalikustatud rahvusvahelisest ajakirjanduslikust uurimisest selgus aga, et Danske kontode kaudu vahendati Euroopasse miljoneid eurosid Asedbaidžaanist tulnud raha, mida väidetavalt kasutati muu hulgas Euroopa poliitikute kinnimaksmiseks.

"Tegemist on selge poliitilise korruptsiooniga ja raha liikumisega sel eesmärgil, et osta Aserbaidžaanile võimalikult soodsaid seisukohti inimõiguste olukorra, valimiste läbiviimise ja niisuguste asjade kohta," nentis riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Andres Herkel.

Eelmise nädala kolmapäeval avaldas Danske, et rahapesujuhtumit asus uurima ka Pariisi esimese astme kohus. See uurimine on seotud Vene juristi Sergei Magnitski juhtumiga. Magnitski suri 2009. aastal Moskva vanglas pärast seda, kui oli süüdistanud riigi ametnikke 230 miljoni dollari suuruses maksupettuses.

"Tõepoolest saab kinnitada, et need kahtlased tehingud läbi Dankse panga liikusid. Prokuratuur edastas selle kohta info ja on ka koostööd teinud Prantsusmaaga, kus see osa rahast on kinni peetud ja need rahapesu toime pannud isikud on uurimise all. Tollal selle analüüsi käigus viiteid, nagu võiks olla Danskel endal mingi roll nende tehingute läbiviimisel, me ei tuvastanud," märkis Reimand.

Toimetaja: Laur Viirand



EV100: galeriid, videod, arvamused

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: