Riigikohus jättis valdade sundliitmise jõusse
Riigikohus ei rahuldanud neljapäeval kuue valla taotlusi nende sundliitmise põhiseadusvastaseks tunnistamiseks, juba varem oli rahuldamata jäänud 11 valla taotlused ning rohkem vastavaid taotlusi arutusel pole.
Kohtuasjas oli vaidluse all valitsuse määruste põhiseaduspärasus, millega muudeti valdade haldusterritoriaalset korraldust, piire, nime ja maakondlikku kuuluvust ning Eesti territooriumi haldusüksuste nimistut.
Mikitamäe vald tahtis riigikohtult, et põhiseadusvastaseks tunnistatakse valla sundliitmine Meremäe valla, Värska valla ja Misso valla Luhamaa nulgaga ühtseks Setomaa vallaks.
Padise vallavolikogu ja Vasalemma vallavolikogu vaidlustasid valitsuse otsuse liita nad Keila valla ning Paldiski ja Keila linnaga uueks haldusüksuseks Harju maakonna koosseisus nimega Lääne-Harju vald.
Emmaste vallavolikogu ja Pühalepa vallavolikogu vaidlustasid enda liitmise Hiiu ja Käina vallaga uueks haldusüksuseks Hiiu maakonna koosseisus nimega Hiiumaa vald.
Tõstamaa vallavolikogu vaidlustas liitmise Audru valla, Paikuse valla ja Pärnu linnaga uueks haldusüksuseks Pärnu maakonna koosseisus nimega Pärnu linn.
Vallavolikogu leidsid taotlustes, et valitsus ei ole määruste andmisel arvestanud põhiseaduslikke tagatisi täpsustavate seadusesätetega, samuti on koheldud valdu ebavõrdselt.
Taotluse kohaselt riivab sundühendamine valla enesekorraldusõigust tõsiselt, kuna lõpetab tema õigussubjektsuse, jättes seejuures nõuetekohaselt arvestamata vallavolikogu ja valla elanike arvamuse.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jõudis seisukohale, et valdade haldusterritoriaalse korralduse muutmisel järgis valitsus seaduse nõudeid ning valitsuse vastavad määrused ei ole põhiseadusega vastuolus ning jättis vallavolikogude taotlused rahuldamata.
Riigikogu võttis haldusreformi seaduse vastu mullu 7. juunil ja see jõustus sama aasta 1. juulil.
Toimetaja: Marek Kuul