Çelik ütles välisministeeriumis peetud loengus, et suurim oht EL-ile on paremäärmuslikud vaated ja nende esindajad, sest nad ei aktsepteeri EL-i sellisena nagu ta praegu on ning õõnestavad ühenduse põhiväärtusi, nagu seadusriik, demokraatia ja pluralism.

Türgi keeles ja tõlgi vahendusel rääkinud Çelik tõi näitena paremäärmuslike vaadete levikust migrante "vaenlaseks" pidava diskursuse leviku ja Euroopas tänavu toimunud parlamendivalimised Saksamaal ja Hollandis, kus paremäärmuslike vaadetega erakondi saatis seninägematu edu.

Minister ärgitas Euroopa tsentristlikke erakondi seisma põhimõtteliselt vastu paremäärmuslikele ideedele ja hoiduma nendega kaasa minemast. Kui paremäärmuslastega sõlmitakse poliitilisi liite, siis võib EL kaotada oma moraalse aluspinna, lisas ta.

Türgi ei soovi, et Euroopa naaseks Teise maailmasõja eelsesse aega. "Oht lähtub seestpoolt," rõhutas minister ja ärgitas paremäärmuslaste uue laine ennetamiseks EL-i end reformima.

Tema sõnul panustas ka Türgi EL-i demokraatlike väärtuste kaitsesse, kui asus Euroopa rändekriisi ajal võõrustama põgenikke, keda on praegu Türgis 3,5 miljonit. Kui Türgi poleks seda teinud, siis võinuksid Euroopa äärmuslased olukorda enda kasuks rohkem ära kasutada, ütles ta.

Çelik kutsus EL-i üles võitlema äärmuslike vaadetega ja püsima avatud, kaasa arvatud laienemisele.

Kui EL-i laienemine lõppeb, hakkavad levima setsessionistlikud ja mikrorahvuslikud liikumised. Seetõttu peab EL hoidma kinni oma moraalsetest väärtustest ja jätkama läbirääkimisi, ütles minister.

Türgi liitumisest EL-iga rääkides lausus Çelik, et Türgi liitumisest saaksid kasu mõlemad.

Türgi on Euroopa riik ning majandus-, julgeoleku ja kaitse valdkonnas Euroopa lahutamatu osa. Lisaks on Türgi paremal majanduslikul järjel kui mitmed EL-i liikmesriigid ja suudab panustada EL-i saamisesse globaalseks jõuks, ütles ta.

Çeliki hinnangul on Türgile liitumiskõnelustel tehtud etteheited peamiselt poliitilise iseloomuga. Tema sõnul olevat mõnede EL-i riikide tippametnikud talle öelnud, et Türgit ei taheta EL-i võtta, sest Türgi on peamiselt islamiusuline riik ning et bloki mõjuvõimsaimad riigid kardavad oma mõjuvõimu vähenemist.

Vastuseks kahele väitele ütles Çelik, et pluralismita EL-ist globaalset tegijat ei saa. Pluralism võtaks ka usuäärmuslastelt nagu äärmusrühmituselt Islamiriik (IS) relvad, mida see oma ideoloogias vaenlaste vastu kasutab.

Türgi liikmesus EL-is aitaks ka kriise ära hoida, ütles minister. Kui Türgi oleks 10 aasta eest saanud EL-i liikmeks, siis poleks olnud ei rändekriisi ega IS-i, lausus ta.

Samas rõhutas Çelik, et Türgi võib ka edaspidi käia oma rada ja seni on riik suutnud oma eesmärgid täita.