"Tapamaja tegutses Vatla külas mahajäetud sigalakompleksis, kus kunagi oli küll tapamaja asunud, kuid mis ei vastanud nõuetele ning oli seetõttu juba 2010. aasta lõpus tegevuse lõpetanud," ütles VTA Raplamaa- ja Läänemaa veterinaarkeskuse juhataja Aavo Lumi.

Ebaseaduslik tapamaja avastati vihje peale ning ametnikud tegid kindlaks tapamaja omaniku, kes VTA korraldusel likvideeris oma ebaseadusliku tegevuse.

Toidu käitlemine tegevusloata ettevõttes võib väärteomenetluses tuua rahatrahvi kuni 3200 eurot. Kriminaalmenetluses süüdi tunnistamisel võib füüsilist isikut oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus ja juriidilist isikut rahatrahv kuni 32 000 eurot.

Turuleviidava toidu osas kehtib üldine põhimõte, et toit peab olema inimese tervisele ohutu ja vastama nõuetele. Liha puhul tähendab see seda, et loomad, kellelt liha pärineb, peavad olema tapetud tegevusloaga tapamajas.

Tegevusloaga tapamajas on loodud tingimused, et loomi ja saadud liha nõuetekohaselt käidelda. Loomade vastuvõtmisest kuni loomade tapmiseni järgitakse loomade heaolu nõudeid ning loomade tapmine ja liha edasine käitlemine viiakse läbi viisil, et ei toimuks liha saastumist.

Seda on aga võimalik tagada üksnes siis, kui loomade tapmist viivad läbi koolitatud töötajad ning kogu tegevus toimub selleks ettenähtud ruumides.

Lisaks peab tapamajas kohal olema veterinaar, kes kontrollib enne tapmist, kas loomad on inimtoiduks tapmiseks kõlblikud ning pärast tapmist kas saadud liha on toidukõlblik.

Lubatud on loomade tapmine isiklikuks tarbeks, kuid ka oma tarbeks veist tappes tuleb volitatud veterinaararsti teavitada, vältimaks spongioossete entsefalopaatiate (näiteks hullulehmatõbi) ohtu.

Loomade tapmine põllumajandusettevõttes peab toimuma kooskõlas nõuete ja lihatootmise toiduhügieeni eeskirjadega, st et ettevõtted, kus tegeletakse loomade tapmisega, peavad olema tunnustatud.

Erandid on lubatud väikeses koguses kodulindude ja jäneseliste ning kütitud ulukite liha osas.

Kui eraisik tahab omakasvatud veise liha müüa, tuleb tal lasta loom tappa tegevusloaga tapamajas. Eestis on 29 tegevusloaga tapamaja, kus on võimalik veiseid tappa ja 20 tegevusloaga tapamaja lammaste tapmiseks.