Jahimeestele seatud eesmärk: küttida tuleb kolmandik põtradest ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Keskkonnaagentuuri ulukiseire ja piirkondlike jahindusnõukogude hinnangul on jahimeestel vaja küttida ligi kolmandik Eesti põtradest.

Eesti metsades elab üle 21 000 põdra, käesoleva aasta küttimismaht on üle 7000, vahendasid ERR-i teleuudised.

Hoolimata aasta-aastalt kasvanud küttimismahtudest, on kasvanud ka põtrade arvukus. Loomade suur hulk peegeldub metsakahjustustes ja põdra osalusega liiklusõnnetustest, mida eelmisel aastal oli üle 200.

Igal aastal vaatavad piirkondlikud jahindusnõukogud üle jahimeeste, põllumeeste ja metsaomanike hinnangud ning teadlaste koostatud ulukiseire. Sellele tuginedes pannakse paika küttimise miinimummahud.

Üks ulukiseire koostajatest ja keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja rääkis, et mõned aastad tagasi said kirja isegi liiga väikesed mahud.

"Kolm-neli aastat tagasi lähtusime paljuski selle üldmahu määramisel jahimeeste hinnangul, aga kuna see mitmetuhande isendiga Eesti tasemel vähemalt alahindas seda arvukust, siis ka sealt tuletatud küttimismahud olid liiga tagasihoidlikud selleks, et kaasa tuua reaalset põdra arvukuse langust. Praegu viimastel aastatel on meil küll olnud selline, et seda arvukust Eesti tasemel siis langetada kuni 30 protsenti," selgitas Veeroja.

Kui ulukiseire annab soovitusliku küttimismahu kogu maakonnale, siis jahindusnõukogu otsustab selle üle, kuidas täpselt mahud piirkondlikult ära jagada.

Tartu jahindusklubi jahindusnõunik Liivi Amor ütles, et jahimehed teavad jahiperioodil ise kõige paremini, kus loomad paiknevad ja seepärast on oluline neile veidi vabadust anda.

"Meil on jahimeestega kokkulepe, et kui on loomad olemas sügisel, siis jahiseltsid iseseisvalt võtavad lubasid juurde ja suurendavad seda kasutusmahtu. Eelmistel aastatel on see hästi toiminud. Tõepoolest, võeti 50 luba juurde ja kütiti nad ära, ehk et läks ligilähedaseks ulukiseire soovitusega," rääkis Amor.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts märkis, et mahtude määramisel peab jälgima mitmeid tegureid.

"Mitte, et jahimehed ise tahaks meeletult küttida, aga see on ikka ühiskonna poolt meile antud tellimus. Kui kahjusid on rohkem, siis tuleb küttimismahtu suurendada, aga seda ei saa teha lõputult. Siin tuleb ka vaadata, kui suur on juurdekasv ja selle põhjalt siis saadakse vajalikud küttimismahud," lausus Korts.

"Ja teinekord, kui on kultuurid rajatud, siis tuleb seda küttimist ka valikuliselt teha, et suunata see küttimine sinna, kus need kahjud on suuremad ja võib-olla vähem küttida seal, kus neid kahjusid ei ole," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: