Viimases saates rääkis „Pealtnägija” seitsmeaastasest Annabelist, kes vajas ülikallist vähiravimit, mida paraku haigekassa ei hüvita. Põhjus polnud krõbe hind, vaid et ravim ei olnud tervishoiuteenuste loetelus (TTL). Veel hullem – asjaomased ei suutnud justkui kokku leppida, kelle ülesanne see sinna lisada on.

Haigekassa värske juhatuse esimees Rain Laane väitis „Pealtnägija“ kaamera ees, et pall on arstide ja erialaseltside käes, kes peavad taotluse tegema. Pärast intervjuud saatis haigekassa veel ka Annabeli vanematele kirja, milles teatas, et protsess kestab vähemalt aasta ja kui keegi teeb taotluse enne tänavu 31. detsembrit, jõuab ravim loetellu 1. jaanuaril 2019.

Nii intervjuus kui kirjas jättis aga haigekassa mainimata, et tegelikult saanuks nad selle protsessi ka ise algatada. Selline võimalus on ette nähtud nii ravikindlustuse seaduses kui seda kirjeldab ka haigekassa ise enda koduleheküljel. Ning kui vaadata juba tänavu tehtud taotlusi, siis mitmel puhul on algataja haigekassa ise.

Arstide Liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul on arstide süüdistamine taotluse tegemata jätmises ülekohtune. „Muidu oleks olukord ka absurdne, sest tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused – näiteks Haiglate Liit, arstlikud erialaseltsid – on mittetulundusühingud, kellel pole kohustust seda teha. Kui raviteenuste kandmine TTLi (kõnekeeles haigekassa hinnakirja) sõltuks ainult nendest, siis ei pruugi ükski uus teenus või ravim sinna jõuda, kui näiteks vastaval MTÜ-l pole ressursse taotluse tegemiseks. Sest see nõuab tõesti palju aega ja spetsiifilisi oskusi,“ kommenteeris Rehemaa.

„Erialaseltside (loe arstide) süüdistamine millegi tegematajätmises on antud kontekstis kohatu, kui mitte lausa vale,“ põrutas Eesti Hematoloogide Seltsi juhatuse esimees Ain Kaare.

Haigekassa pressiesindaja Liis Hinsberg möönis, et võimalus protsessi algatamiseks nende enda poolt on tõesti olemas ja see jäi Annabeli loo selgitustes mainimata. Samas juhtis ta tähelepanu, et meditsiini valdkond on väga lai, areneb kiiresti ning kogu vajalik info ei jõua operatiivselt nende spetsialistideni.

Oluline on märkida, et ajavõitu poleks varasem tegutsemine andnud. Nimelt registreeriti kõnealune närvirakuvähi ravim, Dinutuximab beta Euroopa Liidus alles tänavu mais ja kuna TTLi täiendatakse kord aastas, võinuks küll haigekassa menetluse juba toona ise alustada, aga kuna loetelu täiendatakse üks kord aastas, siis saab nn Annabeli ravim jõuda sinna tõepoolest esimest korda alles 1. jaanuaril 2019. Ain Kaare lubab, et Hematoloogide Selts teeb ise selle taotluse veel enne aasta lõppu ära.

Annabelil on diagnoositud neuroblastoom ehk närvirakuvähk – üliharuldane tõbi, mille esinemissagedus on üks-kaks juhtumit aastas. Ränga võitlusega ja tõenäosusi trotsides on praeguseks haigus tagasi tõrjutud, kuid selleks, et haigus tagasi ei tuleks, vajab tüdruk spetsiifilist immuunravi, mille ravikuuri hind on aga 172 000 eurot. Pärast "Pealtnägijat" saadi annetajate abiga summa kiiresti kokku ning vähiravifond Kingitud Elu saab kogunenud rahaga aidata ka järgmist väikest patsienti.