Fotod: võipuudus on jõudnud ka Prantsusmaa kauplustesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Võikriis on jõudnud ka Prantsusmaale, mis on maailma suurim võitarbija inimese kohta. Kasvav ülemaailmne nõudlus ja langenud pakkumine on tõstnud võihindu ning kuna kauplused ei soovi või eest kõrgemat hinda maksta, viivad tootjad oma toodangu üle piiri välismaale.

"Probleem on puhtalt Prantsusmaa oma ja see on seotud hinnasõjaga Prantsuse jaemüüjate vahel," ütles piimatootjate liidu FNPL juht Thierry Roquefeuil telefoniintervjuus Bloombergile.

"Prantsuse jaemüüjad keelduvad hindu tõstmast, isegi mõne sendi võrra, isegi või eest. Piimatootjad näevad aga kõrgemate hindadega välisnõudlust, mistõttu müüvad nad välismaale ja seda õigustatult," lisas ta.

Pariisis tegutseva põllumajanduse valdkonna konsultatsioonifirma Agritel andmetel on ülemaailmne võihind võrreldes eelmise aastaga peaaegu kolmekordistunud ehk tõusnud 2500 eurolt tonni kohta 7000 euroni. Euroopas oli võihinna tipp septembris, mil see maksis 6500 eurot tonni kohta. Tegemist oli kõrgeima hinnaga alates 2000. aastast, mil Euroopa Komisjon selle kohta andmeid koguma hakkas.

Kuigi Prantsuse toidukaupade jaemüüjate föderatsioon selgitab võipuudust ajutise logistilise probleemiga, mis on seotud sellega, et inimesed ostavad suurel hulgal võid kokku, jõudis probleem eelmise nädala kolmapäeval ka Prantsuse parlamenti.

Põllumajandusminister Stephane Travert ütles parlamendis, et loodab peatset kokkulepet jaemüüjate ja piimatootjate vahel.

"Ma kinnitan kõigile tarbijatele, et peagi leiab või tee tagasi poelettidele ja tarbijaid ei jäeta ilma sellest tootest, mis austab Prantsuse toidulaudu ja on Prantsuse piimatoodangu uhkus," rääkis Travert.

Võipuuduse probleemi alguseks peetakse piimakvootide kaotamist 2015. aasta aprillis, mis tõi eelmise aasta alguses Euroopas kaasa ülepakkumise ning järsu hinnalanguse. See omakorda tõi kaasa tootmise kärpimise käesoleva aasta kevadeks.

Tootmise vähendamine Prantsusmaal langes kokku piimatoodete ekspordi kärpimisega teistes riikides. Agriteli analüütik Pierre Begoc selgitas, et näiteks USA lõpetas piimatoodete müümise välismaale, et täita kasvanud nõudlust kodumaal. Uus-Meremaal, mis on maailma suurim piimatoodete eksportija, langes aga tootmine põua tõttu.

Ekspert: võipuudus on 2016. aasta kriisi otsene tagajärg

Kedge'i ärikooli strateegiaõpetaja ja põllumajandusekspert Xavier Hollandtsni kommenteeris, et võipuudus Prantsuse kaubanduskeskustes on 2016. aasta võikriisi otsene tagajärg. Tema sõnul tõi võikriis kaasa 3-protsendilise toodangu languse.

Begoci sõnul sai võiturg tõuke ka nõudluse poolelt. Või ja juust on tema sõnul suurima nõudlusega piimatooted, eriti Aasias.

"Globaalne nõudlus hakkas kasvama, kui Hiina hakkas mõnekuuse pausi järel uuesti ostma. See tõi kaasa piima- ja võihindade märkimisväärse tõusu," rääkis Begoc.

Prantsuse jaemüüjad ei ole Roquefeuil' sõnul uue turuolukorraga kohandunud ja hoiavad hinnalaest kinni. Prantsuse piimandusettevõtete jaoks on tema sõnul lihtsam eksportida näiteks Saksamaale, kus jaemüüjad on nõus maksma kõrgemat hinda.

"Või tarbimine muutub. Nõudlus on suur ja tööstus peab uue tarbimisega kohanduma," ütles Roquefeuil.

Võipuudust on veelgi suurendanud tarbijate paanika - tarbijad on viimastel nädalatel asunud võid suuremal hulgal varuma.

Jaemüüjate ühenduse teatel on aga võipuudus lühiajaline.

Begoc selgitas, et tööstusharu prognoosi kohaselt võivad või hinnad pärast hiljutist kõrgaega veidi langeda, sest piimatootmine on hakanud kasvama.

Septembris kirjutas ERR-i uudisteportaal, et maailmaturul rekordeid lööv või hind on tabanud ka Eesti toodangut - ostukorvis on või aastaga enim kallinenud toode ning kauplustes on võiletid hõredamaks jäänud.

Eesti tarbija toidukorvis on või hind teinud aastaga 44-protsendise hüppe. Konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing tõdes, et Eesti pole sellega globaalsel turul kuidagi erandlik - või hind kappab ülespoole kõikjal.

"Selle taga pole ainult tavapärane toormehinna tõus, vaid ka nõudluse tõus kogu maailmas, sest või on muutunud kogu maailmas populaarsemaks ja nõudlus on suurenenud. Kui meie tootjatel on võimalik paremini maailmaturule müüa, siis mõjutab see ka siseturu hinda. Kahjuks või õnneks on Eesti majandus nii väike ja avatud, et maailmaturu hinna muutused kajastuvad ka meil," nendib Josing.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: