EELK võttis kokku reformatsiooni 500. aastapäeva üritused
Tallinna Toomkirikus oli usupuhastuse pühal pidulik jumalateenistus, millega lõppesid reformatsiooni 500. juubeliaasta sündmused. Juubeliaasta lõppu tähistati teisipäeval paljudes kogudustes.
Enne pidulikku jumalateenistust olid reformatsiooni juubeliaasta korraldajad koos konsistooriumis EELK peapiiskop Urmas Viilma vastuvõtul, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Reformatsioon 500 tähistamisel on aasta jooksul peetud palju arutelusid luteri ja katoliku kiriku koostööst ning nende käigus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) rollist ja eesmärkidest tänapäeva ühiskonnas.
"Mitte ainult kirik ei ole olnud pildis, vaid kaasatuse aste - erinevad muuseumid, näitused, kontserdisarjad, inimesed istutamas õunapuid oma koduaedadesse - on olnud üllatav. Ma arvan, et see ongi olnud kõige suurem väärtus, mis on selle reformatsiooniaastaga kaasnenud. Mul on tunne, et see on jõudnud inimesteni tavakodudes," rääkis Viilma.
Juubeli ametlik algus oli veidi rohkem kui aasta tagasi ning pidulikust jumalateenistusest võtsid osa Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mullusel usupuhastuspühal oli paavst Franciscus Rootsis Lundis, linnas, kus 1947. aastal asutati Luterlik Maailmaliit. Paavsti sõnum oli see, et luterlased ja katoliiklased on üks perekond.
"Ka Eestis me oleme pidanud koos katoliku kirikuga konverentsi, sel aastal oleme pidanud koos piiskop Philippe'iga ühe palvuse ühiselt ja sellist asja pole varem sellisel kujul Eestis toimunud," rääkis EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Üheks juubeliaasta olulisemaks sündmuseks oli Eesti luterikiriku 100. aastapäeva tähistamine. Tartus arutati selle üle, milline on kiriku roll Eesti ühiskonnas ja millistes valdkondades võiks kirik rohkem kaasa rääkida.
Teisipäeval Toomirikus peetud kõnes rääkis peapiiskop sellest, millised on kiriku visioonid ja eesmärgid pärast juubelisündmuste lõppu. Tema sõnul tuleks nüüd analüüsida, kuhu on jõutud.
"Ja mõtlema ka oma igapäevaelus, et kas kõige sellega, mida me oleme kaasa vedanud, peame edasi minema või on asju, mida saab vahel kõrvale panna ja kergema koormaga edasi minna. Aga puhastades välja siis selle õige ja väärtusliku, mitte tingimata vahetada välja seda, mis meil juba on," arutles Viilma.
Nõukogude võimud võtsid 1949. aastal maha Keila lähedal Kumnas asunud Martin Lutheri mälestusmärgi. Viilma sõnul võib mälestusmärk olla taastatud õige pea.
Toimetaja: Merili Nael