Uus-Kaledoonia juhid pidasid neljapäeval Pariisis üheksa tundi läbirääkimisi Prantsuse ministritega ning sõlmitud kokkulepe sillutab teed iseseisvuse saavutamiseks, vahendas BBC.

Referendum peab toimuma hiljemalt järgmise aasta novembris.

Austraaliast idas asuvas riigis elab umbes 275 000 inimest. Riik koosneb Uus-Kaledoonia saarest, Loyauté saartest ja hulgast väiksematest saartest.

Saared on olnud erinevas juriidilises vormis Prantsusmaa kontrolli all alates 1853. aastast. Meretaguse ala staatuse sai Uus-Kaledoonia 1946. aastal ning 1953. aastast saadik on kõikidel sealsetel elanikel ka Prantsusmaa kodakondsus. Prantsusmaa parlamendis on Uus-Kaledooniale ette nähtud kaks alamkoja rahvasaadiku ja kaks senaatori kohta.

Niklikaevandamise kõrghetkel ehk 1960. ja 1970. aastatel kasvas saartel eurooplaste ja polüneeslaste osakaal ning melaneeslastest põliselanikud jäid vähemusse. Olukord tekitas pingeid ning tõi kaasa ka aktiivse iseseisvusliikumise, mis võttis aeg-ajalt ka vägivaldseid vorme. Tuntuimaks juhtumiks on ilmselt 1988. aastal aset leidnud Ouvéa koopa pantvangikriis, mis tõi kaasa kokku 19 kanaka pantvangivõtja ja kuue võimuesindaja hukkumise.

Põliselanikest kanakad moodustavad Uus-Kaledoonia elanikkonnast umbes 45 protsenti.

1998. aastal sõlmitud Nouméa lepe näeb ette järkjärgulise dekoloniseerimisprotsessi ja leppe kohaselt peaks ka hiljemalt 2018. aastal toimuma referendum Uus-Kaledoonia valitsemise asjus.

Kui referendumil kiidetakse heaks iseseisvumine oleks üle pika aja tegu olukorraga, kus Prantsusmaale kuuluv või Prantsusmaaga seotud territoorium iseseisvub. Viimati iseseisvusid Djibouti (1977) ja Vanuatu (1980).

Samas pole referendumil küsitavat küsimust veel kokku lepitud.

Euroopa päritolu Uus-Kaledoonia elanike seas on prantsuse rahvuslus väga levinud ning seda oli näha ka kevadiste presidendivalimiste ajal - Rahvusrinde kandidaat Marine Le Pen sai seal 30 protsenti häältest, Macron vaid 12,76 protsenti.

Macron avaldas kevadel lootust, et Uus-Kaledoonia jääb Prantsusmaa osaks, sest "Prantsusmaa kohalolek on vajalik rahu ja arengu tagamiseks". Selle avalduse raames tõi ta esile ka selle, et Uus-Kaledoonia on juba praegu hädas kõrge töötusega, läbikukkumistega haridussüsteemis ning alkoholismi ja noorte kuritegevuse levikuga.