"Leppisime täna kokku NATO sõjalise juhtimisstruktuuri uuendamise põhijoontes, mis on edasise töö aluseks. Muuhulgas luuakse Atlandi väejuhatus mereteede ja kommunikatsiooniliinide kaitsmiseks Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel ning väejuhatus vägede ja varustuse tõhusamaks liigutamiseks Euroopas," lausus Stoltenberg NATO peakorteris pressikonverentsil, lisades, et "uues juhtimisstruktuuris tugevdatakse logistilisi võimeid".

Tema sõnul töötavad liikmesmaade sõjalised esindajad veebruarikuiseks kaitseministrite kohtumiseks välja uuendatud juhtimisstruktuuri üksikasjad.

Peasekretär ütles kahepäevase kohtumise esimese Põhja-Atlandi nõukogu istungi järel, et tugev ja kiire sõjaline juhtimissüsteem on NATO muutunud julgeolekukeskkonnaga kohanemise võtmekomponent. "See on aluseks meie kaitse- ja heidutushoiakule ja võimele siirda stabiilsust kaugemale NATO piiridest," lausus ta.

Peasekretäri sõnul suurendab sõjalise juhtimisstruktuuri kaasajastamine alliansi võimet kiiresti vägesid liigutada ning liikmesmaid toetada. "Sõjajõudude liikumine ei hõlma ainult uusi väejuhatusi, vaid võimet liigutada vägesid ja varustust kiiresti õigete transpordivahendite ja õige taristuga." 

"Alates 2014. aastast oleme teinud edusamme bürokraatlike takistuste kõrvaldamisel vägede liigutamiselt üle piiride, aga teha on veel palju. Me peame tagama vägede piiriületust hõlbustavate seaduste täieliku elluviimise, vajame piisavat transpordivõimekust, mis tuleb suuresti erasektorist, ning peame parendama taristut, mis suudaks kanda rasketehnikat. Selleks kaasajastab NATO sõjalisi nõudeid tsiviiltaristule," ütles Stoltenberg.

"Siinkohal on tähtis kogu valitsust hõlmav lähenemine ning koostöö erasektori ja Euroopa Liiduga. Kaitseministrid peavad teavitama sõjalistest nõuetest rahandus-, sise- ja transpordiministreid," sõnas ta ja lisas, et sõjaväeüksuste ja -varustuse liigutamisest võib saada üks NATO-EL-i koostöö lipulaevu.

Peasekretäri sõnul suudab allianss ka praegu vägesid ja varustust Euroopas üle piiride liigutada, kuid tahab seda teha tõhusamalt ja kiiremini.

Kaitseministrid leppisid kokku ka uue küberoperatsioonide koordinatsioonikeskuse loomise uue sõjalise juhtimisstruktuuri osana ning liikmesriikide kübervõimete NATO missioonidesse ja operatsioonidesse lõimimise raamistikus ja põhimõtetes.

Stoltenbergi sõnul peab NATO olema suuteline andma küberruumis vastulöögi enda valitud kohas ja viisil. "Mõnikord võib kübervõimete kasutamine olla proportsionaalsem vastus. NATO jaoks on alati eesmärk kasutada minimaalset jõudu maksimaalse tulemuse saavutamiseks, mistõttu võib küberrelv olla parim vastus," sõnas Norra ekspeaminister.

"Tervitan, et saame edaspidi kasutada liikmesriikide kübervõimeid NATO missioonidel. See näitab, et me kohaneme muutunud maailmaga. Samas ei ole see väga erinev tavavõimetest, kus liikmesriigid kasutavad oma võimeid NATO missioonidel," lausus ta.

Peasekretär rõhutas, et NATO on kaitseallianss, mille tegevus on range poliitilise kontrolli all ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega. "Teeme ke edaspidi kõik, mis vaja, et hoida meie territooriumi ja elanikkonda turvalisena." 

Luik rõhutas NATO vägede ladusa liigutamise tähtsust Euroopas

Kaitseminister Jüri Luige sõnul töötab NATO liitlasvägede ladusa liigutamise nimel üle liikmesriikide piiride Euroopas, et tagada ettenihutatud üksuste kiire ja tõhus tugevdamine.

"Vägede liikumine on praegu väga aeglane, sest riigid suhtuvad väga erinevalt sellesse, kui teiste riikide väed, ka liitlasväed, nende territooriumi läbivad," ütles Luik Brüsselis NATO peakorteris kaitseministrite kohtumise kõrvalt BNS-i ja ERR-i ajakirjanikele.

"Kujutame ette, et kui väed hakkavad Saksamaalt tulema, et nad võimalikult kiiresti ja ilma eriliste viivitusteta Eestisse jõuaksid. See probleem ei ole veel kaugeltki lahendatud," sõnas ta vastuseks ERR-i küsimusele.

Luige sõnul on palju bürokraatlikke takistusi, näiteks dokumente, mida tuleb vormistada, ja tuleb arvestada ka sellega, et paljud väeosad kannavad endaga kaasas lõhkeainet. "Siiski on plaanis seda protseduuri ühtlustada," sõnas kaitseminister kahepäevase kohtumise esimese Põhja-Atlandi nõukogu istungi järel.

Niinimetatud sõjaline Schengen, mille loomisele on kutsunud USA Euroopa maavägede endine komandör Ben Hodges, ei saa Luige sõnul kunagi olema "kodanike Schengen, kuid seda bürokraatlikku protseduuri on võimalik tunduvalt kiirendada".

Kaitseministri sõnul on Euroopa Liidul siin etendada kaalukas roll, sest "EL on just selline organisatsioon, mis on suuteline tegelema ametkondlike probleemidega ja protseduure ühtlustama" ning EL-i ja NATO koostöö on selles vallas väga tähtis.

NATO töötab Luige sõnul praegu selle kallal, kuidas võimalikult täpselt välja joonistada see niinimetatud jätkuplaan juba Baltimaades olevate vägede toetamiseks ja tugevdamiseks kriisiolukorras. "See heidutuse esimene etapp, mida me näeme Tapal Inglise, Prantsuse ja Taani vägede kohaloleku näol, ja mujal Baltimaades ettenihutatud kohalolekuna, on kriisiolukorras ebapiisav," lausus kaitseminister.

"See on jäämäe veepealne osa. Täna tegelesimegi niinimetatud jätkuplaaniga, et kuidas hakkavad liikuma teised NATO väed, milline on vajalik logistika, õhuteed ja mereteed. Üks osa sellest on ka NATO uus juhtimisstruktuur, mille printsiibid tänasel kohtumisel ka heaks kiideti," ütles Luik.