Põhiseaduse asjatundjad: president ei peaks olema riigikaitse kõrgeim juht ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaitseväe juhataja Riho Terras ja  president Kersti Kaljulaid
Kaitseväe juhataja Riho Terras ja president Kersti Kaljulaid Autor/allikas: POSTIMEES/SCANPIX

Kas presidendi asemel ei peaks riigikaitse kõrgeima juhi rolli kandma peaminister, küsib põhiseaduse asjatundjate kogu, kes esitab järgmiseks suveks oma lõppjäreldused ja lahendusettepanekud valitsusele.

"Tähtis on objektiivse riigiõigusliku analüüsiga hinnata, millised ... probleemid on põhiseaduse juures 25 aasta jooksul ilmnenud ning millised võiksid olla lahendused," selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu tänavu jaanuaris, kui esimest korda kogunes tema kokku kutsutud põhiseaduse asjatundjate kogu. Selle ülesandeks on koostada juuniks 2018 valitsusele arvamus, kas ja kuidas tuleks põhiseadust muuta või täiendada.

Üks ettepanek, mida asjatundjate kogu 30. oktoobri koosolekul arutas, puudutab presidendi osa riigikaitse korraldamises. Praegu nimetab põhiseadus presidenti riigikaitse kõrgeimaks juhiks, kes annab oma käskkirjaga sõjaväelisi auastmeid, teeb parlamendile ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamiseks või otsustab seda äärmisel vajadusel ise ning kelle juures tegutseb nõuandev riigikaitse nõukogu.

Põhiseaduse asjatundjate kogu enamus kaldub toetama riigikaitse kõrgeima juhi ülesannete andmist vabariigi valitsusele, kes tegelikkuses juhibki riigikaitse korraldamist.

"Praegune riigikaitse kõrgeima juhi mudel läheb aastasse 1938, president Pätsi ja ülemjuhataja Laidoneri aega, mis ei sobitu ei meie tänasesse parlamentaarsesse riigikorda ega tänasesse julgeolekupilti," tõdes üks õigusasjatundjatest. "Erandiks on presidendi tseremoniaalne roll sõjaväeliste auastmete andmisel, mida ta teeb kaitseministri või kaitseväe juhataja ettepanekul ja mis on võrreldav riiklike teenetemärkide annetamisega iseseisvuspäeva eel."

Asjatundjate kogu liikme, vandeadvokaadi ja endise õiguskantsleri Allar Jõksi sõnul on see "laias laastus liikumine õiges suunas". Selleks, et president saaks riigikaitse kõrgeima juhi rolli täita, peaks tal olema hoovad ja vastav struktuur, mida me täitevvõimu kõrval ette ei kujuta, rääkis Jõks ning resümeeris: "Seega, jah, ettepanek – kuigi veel väga toores arvamus – on samm õiges suunas."

2011. aastal läks kaitseväe juhataja määramine presidendilt valitsusele

Tema sõnul oleks valitsusele riigikaitse kõrgeima juhi täielike kohustuste andmine loogiline jätk president Toomas Hendrik Ilvese algatatud põhiseaduse muutmisele, millega riigikogu kaotas aprillis 2011 põhiseadusest kaitseväe juhataja ametisse nimetamist reguleerivad sätted. Kui varem tegi parlamendile ettepaneku kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks või vabastamiseks president, siis põhiseaduse muutmise järel sai selle õiguse valitsus kaitseministri ettepanekul.

"Tänan ja tunnustan riigikogu, kes otsustas põhiseaduse muutmisega, et demokraatlikus parlamentaarses riigis, NATO liikmesriigis allub kaitsevägi täitevvõimule ning siin ei saa olla ruumi erinevatele tõlgendustele," ütles president Ilves toona.

Veebruaris 2015 vastu võetud riigikaitseseadus ütleb juba otsesõnu: "Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist ja sõjaseisukorra lahendamist juhib peaminister."

Erukindral Ants Laaneots, Eesti kaitsejõudude üks taasloojaid ja kaitseväe juhataja aastail 2006-2011, jääb valitsusele riigikaitse juhtimise täieliku üleandmise võimalusest rääkides mõttesse.

"Kas seda ei politiseerita, sest peaminister on erakondlik, aga president ei ole? Ega muud hirmu ole, kuid see on oluline. Praegu peab Eesti-vastase agressiooni korral sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni kuulutama välja president, tulevikus siis peaminister... Kas ta ikka alati julgeks? Muidugi on presidendi roll riigikaitses täna väga dekoratiivne, ta on vaid formaalne juht. Seda kõike peab siiski hoolikalt mõtlema," arvas Laaneots, praegune parlamendi riigikaitsekomisjoni liige.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ei soovi veel avaldada arvamust, milline saatus võiks oodata põhiseaduse asjatundjate kogu ettepanekuid, ka seda, mis seotud peaministrile riigikaitse kõrgeima juhi rolli andmisega.

"Ma ei taha riigiõiguslikku arutelu kommenteerida enne, kui need ettepanekud on valmis. See tekitab tarbetut poliitilist müra. Asjatundjate kogu on põhiseadusliku analüüsi grupp, mitte põhiseaduse eelnõu kirjutamise töörühm," ütles Reinsalu.

Põhiseaduse asjatundjate kogu liikmed

Põhiseaduse asjatundjate kogusse, mille esimees on justiitsminister, kuuluvad riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, riigisekretär Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtunik Madis Ernits, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo, Tartu Ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks, vandeadvokaat ja kunagine justiitsminister Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste ning endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask. Kogu analüüsitavad valdkonnad on EL ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus, kohtud, kohalikud omavalitsused, demokraatia rakendamine, põhiõigused ja –vabadused. Eraldi analüüsib kogu küsimusi, mis on tekkinud seoses Eesti liitumisega Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: