Iisrael kasutab peaministri sõnul Süürias ka edaspidi jõudu ({{commentsTotal}})

Peaminister Benjamin Netanyahu hoiatas esmaspäeval, et Iisraeli kavatseb ka edaspidi vajadusel kasutada sõjalist jõudu, et hoida Iraani toetatud väed eemal oma aladelt.

Iisrael on pikka aega süüdistanud Iraani Süüria kodusõja ärakasutamises, et saata oma sõdureid ja liitlaseks oleva Liibanoni šiiarühmituse Hezbollahi võitlejaid Süüria lõunapiirkondadesse juudiriigi piiri lähedale.

Iisrael on hoidunud sõjategevusse sekkumast, kuid teinud kümneid õhulööke, et takistada relvasaadetisi Hezbollahile, mis võitleb koos Süüria presidendi Bashar al-Assadi vägedega.

"Ma olen teinud väga selgeks kõikidele meie sõpradele ning eelkõige sõpradele Washingtonis ja Moskvas, et Iisrael tegutseb Süürias ja sealhulgas selle lõunaosas vastavalt meie julgeolekuvajadustele," ütles Netanyahu.

"Seda on juba juhtunud ja juhtub ka edaspidi," lisas peaminister.

Iraani tööriist

Analüütikute hinnangul on Liibanoni šiialiikumisest Hezbollah saanud kolme aastakümnega suur sõjaline jõud ja peamine "tööriist", mida Iraan kasutab oma mõjuvõimu kehtestamiseks Lähis-Idas.

Kuu alguses tagasi astunud Liibanoni peaminister Saad Hariri andis pühapäeval oma esimese kõne pärast tagasiastumist ja süüdistas selles Hezbollahi sekkumises üle regiooni viisil, mis ohustab ka Liibanoni. Hezbollah kuulus Hariri valitsusse pea aasta.

Hezbollah tegutseb lisaks Liibanonile ka Süürias, Jeemenis ja Iraagis.

Esimeses Liibanoni sõjas 1980. aastatel loodud Hezbollah on rahalise, poliitilise ja sõjalise toetuse saamiseks pöördunud alati peamiselt Iraani poole. Rühmitus on ainus, mis suutis säilitada oma relvaarsenali 15 aastat kestnud Liibanoni kodusõja lõppu 1990. aastal.

Kuigi USA ja Pärsia lahe riigid peavad Hezbollahi terroriorganisatsiooniks ning on kehtestanud sellele majandussanktsioonid, on rühmitusel keskne roll regionaalsetes konfliktides.

Hezbollah sõdib Süüria režiimi poolel

Beiruti Ameerika ülikooli politoloogi Hilal Khashani sõnul on "Iraani kõige tähtsam vahend regioonis Hezbollah".

Rühmitus on Iraagis välja õpetanud mõjuka omakaitseüksuse Hashed al-Shaabi, ütles Khashan. Lisaks on Hezbollahil "agendid" Jeemeni kodusõjas, kus nad toetavad keskvõimuga sõdivaid huthimässulisi.

Rühmitus sõdib ka Süüria kodusõjas Süüria režiimi poolel. Viimane on ka Iraani liitlane. Hezbollahi sekkumine Süüria kodusõtta aitas oluliselt kaasa Süüria režiimi püüdlustele taashõivata mässulistele kaotatud alad.

Süüria sõjas osalemine aitas rühmitusel lihvida ka omaenda lahinguoskusi ning muutis selle geriljarühmitusest tugevaks ründejõuks.



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: