Euroopa Parlamendi nägemuses ei peaks riik, kuhu asüülitaotleja esimesena saabub, automaatselt vastutama varjupaigamenetluse eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Parlamendi täiskogu toetas neljapäeval Rootsi liberaali Cecilia Wikströmi raportit, kus seisab, et asüülitaotlejaid peaksid vastu võtma kõik liikmesriigid ja neid, kes keelduvad, ähvardab eurorahadest ilmajäämine.

Et parlamendi ettepanekutest saaks seadus, peaksid valitsused nendega nõustuma.

"Meil on seisukohad, mis muudavad tänast reaalsust. Need põhinevad solidaarsusel, Euroopa poliitikal ja loovad varjupaigasüsteemi, mis muudavad tänase kaose korraks," rääkis Wikström.

Valitsuste esindajatel käib rändepoliitika reformimine tibusammudel, aga väike läbimurre on siiski ette näidata. Eesti eestvedamisel leppisid suursaadikud kokku ümberasustamisraamistikus, mis peaks abivajajatele looma seadusliku rändetee Euroopa Liitu.

"Võib loota, et see aitab edaspidi leevendada niisugust olukorda nagu me nägime paar aastat tagasi, kus kõigile ootamatult tekkis tohutu rändesurve Vahemerel. Me loome võimaluse inimestele, kes on viletsates tingimustes võib-olla juba põgenikelaagris, legaalse võimaluse, kuidas pääseda turvalisemasse kohta ilma, et nad peaksid oma eluga riskima," selgitas Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kaja Tael

Tema kinnitusel oleks see vabatahtlik ehk ühtegi liikmesriiki ei saa kohustada võtma vastu rohkem põgenikke kui ta ise tahab.

Samas varjupaigareeglite reformi tuumas, millega pandaks paika, mis saab kui mõne liikmesriigi randa uhutakse taas tuhanded põgenikepaadid, ei suuda valitsused kokku leppida.

Üksmeele otsingud on kestnud juba poolteist aastat ja täna on üsna kindel, et Eesti annab selle teatepulga üle ka järgmisele eesistujale, nii et Euroopa Parlamendil võib seisukoht olla, aga kokkulepet pole loota veel niipea.

"Ma olen hämmingus, et 28 ministrit ei ole suutnud leida ühtset seisukohta. Kui neil see õnnestub, olen ma siin valmis," sõnas Wikström.

Euroopa Parlament pani paika oma seisukohad rändesüsteemi reformiks

Euroopa Parlament kiitis neljapäeval heaks oma seisukoha Euroopa Liidu põgenike vastuvõtu süsteemi aluseks olevate Dublini reeglite reformi puudutavateks läbirääkimisteks.

Niinimetatud Dublini reeglite muutmise eesmärk on kaotada praeguse süsteemi kitsaskohad ja tagada, et Euroopa Liidu riigid jagavad varjupaigataotlejate vastuvõtmise vastutust õiglaselt, teatas Europarlamendi pressiteenistus.

Vastavalt reformiettepanekutele ei vastuta riik, kuhu varjupaigataotleja kõigepealt saabub, enam automaatselt ja ainukesena tema varjupaigataotluse menetlemise eest. Selle asemel tuleb varjupaigataotlejad jaotada kõigi liikmesriikide vahel. Neid EL-i riike, kes ei võta vastu oma osa varjupaigataotlejatest, ähvardab oht jääda ilma Euroopa Liidu rahastusest.

Neljapäeval täiskogul toimunud hääletusel andsid parlamendiliikmed toetuse kodanikuvabaduste komisjoni poolt ette valmistatud Euroopa Parlamendi seisukohale, selle poolt hääletas 390 parlamendiliiget, 175 oli vastu, 44 jäi erapooletuks.

Parlament on nüüd valmis läbirääkimisi alustama niipea, kui EL-i liikmesriigid on oma seisukoha vastu võtnud.

Eesti sai mandaadi alustada kõnelusi EL-i ümberasustamisraamistiku üle

Eesti sai kolmapäeval Euroopa Liidu liikmesriikidelt mandaadi, et pidada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi EL-i ümberasustamisraamistiku üle.

"Kaitset vajavate inimeste ümberasustamine on strateegiline vahend rändevoogude juhtimiseks. Samal ajal on ümberasustamine üks seaduslik rändetee, millega saame pakkuda kaitset neile, kes seda tõeliselt vajavad," ütles siseminister Andres Anvelt kolmapäevast otsus kommenteerides.

"See aitab vähendada rändevoogusid meie välispiiridel, lõhkuda inimsmugeldajate ärimudelit ja tasakaalustada muudes valdkondades, näiteks tagasisaatmise osas tehtud jõupingutusi," lisas ta.

Eesti kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja sai mandaadi kolmapäeval liikmesriikide alaliste esindajate komiteelt ehk COREPER-ilt.

Ümberasustamisraamistikuga seab Euroopa Liidu Nõukogu neli peamist eesmärki.

- pakkuda Euroopa Liitu tulemiseks rohkem seaduslikke ja turvalisi võimalusi, et vähendada pikemas perspektiivis rändesurvet EL-ile;

- panna paika ühised põhimõtted kaitset vajavate inimeste ümberasustamiseks ja humanitaarsetel kaalutlustel vastuvõtmiseks;

- anda panus ülemaailmsetesse ümberasustamise ja humanitaarsetel kaalutlustel vastuvõtmise algatustesse;

- aidata leevendada survet EList väljaspool asuvates riikides, kus asub väga palju kriisikolletest pagenud rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi.

Kava näeb ette kaheaastase ümberasustamise ja humanitaarsetel kaalutlustel vastuvõtu plaani, milles sätestatakse maksimaalne vastuvõetavate inimeste hulk, riikide panused ümberasustatavate vastuvõttu ja üldised geograafilised prioriteedid. Riikidele jääb raamistikuga liitumine vabatahtlikuks.