Kallas rääkis Äripäeva raadiole antud intervjuus 1999. aasta riigikogu valimiste eel R-Hoolduse kaudu Reformierakonda toetanud ettevõtjate kohta, et seda nimekirja ei ole kunagi tema ees olnud ja liiga palju ei tea ta sellest tänaseni.

"Need olid Eesti ettevõtjad - suur hulk igasugu ettevõtjaid - ja see oli täiesti korrektne vahend erakonna rahastamiseks," lausus ta. "Paljud teised tegid jumal teab mis trikke, et erakonda rahastada. Aga seal ei olnud mitte mingisugust asja, mis oleks olnud seadusevastane".

Palvele konkreetseid nimesid nimetada vastas Kallas, et paljusid väiksemaid ärimehi ta tõepoolest ei tea, sest nimesid oli palju ja rahapuudust üldse ei olnud, sest annetajaid jätkus. Suurannetajad olid tema sõnul need, kes hiljemgi, eesotsas Toomas Lumaniga.

"Üks oli kindlasti kadunud Oleg Ljadov, kuna ajasime jalgrattavärki kõvasti, siis temaga suhtlesin. Tegelikult kõik sellest meie omaaegsest maksumaksjate seltskonnast, nemad ka rahastasid: Sarri, Milder, Rask," loetles Kallas.

Ta lisas, et hiljem tulid kinnisvaraärimehed, aga nendega pole tal kokkupuudet olnud, teada on, et Hillar Teder rahastas.

"Ega ma ütlen, et minul seda nimekirja ei olnud ja see ju korjati nii kokku, et selle eest korjati nagu piletiraha tegelikult toimunud seminaride eest ja hind oli nii, et raha jätkub," tunnistas Kallas.

Puudub selgus, kuidas Keskerakonda seljatada

Kallas mainis, et ehkki Reformierakonnal läks kohalikel valimistel hästi, ollakse siiski populaarsusküsitlusts teisel kohal ning pole selge, millise kontseptsiooniga minnakse 2019. aasta riigikogu valimistele, et eristuda ja Keskerakonda lüüa.

Ehkki praegune Reformierakonna esimees Hanno Pevkur on meeldiva esinemisstiiliga, tema vaated on kooskõlas erakonna vaadetega ning ka kohalike valimiste tulemuse üle pole põhjust kurta, ei minda 2019. aasta riigikogu valimistele vastu probleemideta.

"Vaatame küsitlusi ja näeme, et oleme teised, number kahed, aga peab saama kuidagi number üheks. Siin on küsimus, et mis on see kontseptsioon, millega minnakse valimistele, et eristuda ja lüüa Keskerakonda. Selle koha pealt on meil praegu pilt suhteliselt segane," tunnistas ta.

Kallase sõnul näeb ajakirjandus Reformierakonna sisetüli eredamana ja suuremana kui see tegelikult on ning mingit revolutsiooni ei toimu. Samas on tõsi, et Kristen Michal pole tänaseni vaimustuses, et esimeheks sai Hanno Pevkur.

Oma tütre Kaja Kallase võimaliku Reformierakonna juhiks pürgimise kohta ei soovinud Kallas isana sõna võtta, rõhutades, et Kaja Kallas langetab oma otsused iseseisvalt.

Iseenda naasmise kohta Reformierakonna juhi kohale ütles Kallas, et kainelt olukorda hinnates tuleb aru saada, et tulema peab uus põlvkond.

Erastada tuleks nii Eesti Energia kui lennujaam

Rääkides oma erakonnast, märkis Kallas, et liberaalsetest ideedest on kaugenetud, sest koalitsioonis olles ideed ähmastusid ja ideede asemel otsiti pigem inimesi, kes oleksid avalikkusele hästi tuntud, et palju hääli saada.

"Aga väga hull see ka ei ole. Olen lugenud erakonna programmi ja tegelikult 2005. aasta programm on päris hea. Niikaua, kuni Reformierakond on olnud valitsuses, on ta rahanduses teatud põhimõtteid kaitsnud," lausus ta.

Kallase hinnangul tuldi aga maksude tõstmisel liiga palju vastu koalitsioonipartneritele ja tegelikult tulnuks hoida jäigemat joont. Lisaks leiab ta, et erastada tuleks nii Eesti Energia kui lennujaam.

"Mina olen veendunud, et riiklikku Eesti Energiat meil pole vaja. Kas börsile viia või erastada, tuumikerastamise kaudu või ükskõik kuidas," sõnas ta ja lisas, et ei näe ka riiklikul lennujaamal mõtet.

Samas tõdes Kallas, et valijate vaimustust selliste erastamistega ilmselt ei võidetaks.

Ka haigekassasüsteem läks tema hinnangul viltu ning ta märkis, et kuigi kallile ja ebaefektiivsele USA mudelelile üle minna ei tasuks, on Euroopas eeskuju võtmiseks ka vahepealseid ja paremaid variante.