EL plaanib luua ühise reservi looduskatastroofidega võitlemiseks ({{commentsTotal}})

Euroopa riigid peaksid kiiremini ja suuremate jõududega reageerima loodukatastroofidele ning selleks on plaanis luua üleeuroopaline reserv, millesse kuuluksid tehnika ning pääste- ja meditsiinimeeskonnad. Euroopa Komisjonis välja käidud kavas on palju teemasid veel liikmesriikide vahel selgeks vaidlemata, näiteks, kes ja kui palju reservide moodustamise eest maksab.

Ainuüksi sel aastal on Euroopa loodusõnnetustes hukkunud üle paarisaja inimese ja hävinud üle miljoni hektari metsa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigid ei tule looduskatastroofidega võideldes enam toime, sest napib tehnikat ja inimesi.

Euroopa vajab reservi, kus oleks kustutuslennukid, eriotstarbelised veepumbad, otsingu- ja päästrühmad, välihaiglad, meditsiinitiimid - just sellise reservi moodustamise ettepaneku tegi Euroopa Komisjon.

"Me loome rescEU-ga oma Euroopa võimsuse, mida me juhime ja kontrollime looduskatastroofi tagajärgedega võitlemiseks. RescEU on turvavõrgustik selleks puhuks, kui ühe riigi jõust ja pingutustest ei piisa," selgitas EL-i humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik Christos Stylianides.

Suurõnnetuste ja katastroofide tagajärgede likvideerimisel on Euroopa Liidu riigid teinud koostööd varemgi, ühist reageerimist haldab Euroopa Komisjoni juurde loodud koordineerimiskeskus. 16 tegutsemisaasta jooksul on selle kaudu abi antud 230 korral ja mitte ainult Euroopas.

Eesti siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont ütles, et komisjoni üleeuroopalise reservi ideel on kahtlemata jumet, ehkki palju on veel ebaselget.

Palju on poliitilisi küsimusi, sest Euroopa Liidu aluslepingute järgi on elanikkonna kaitse korraldamine siseriiklik küsimus. Samuti pole loodud mingit ühtset taset, millele riikide varustatus ja valmisolek peavad vastama.

"Ka küsimus, mis on see baasnõue, millele üks liikmesriik vastama peab, mis on näiteks Eesti nõue siis, kui me räägime kiirgusest, tuumaõnnetusest siin lähedal, mis on see, mis on Eesti riigi kohustus baasvõimet omada ja mis on see, mida me saame solidaarsuse korras küsida teistelt liikmesriikidelt, Euroopa Komisjonilt," arutles Kont.

Arutelud rescEU tuleviku üle algavad veel Eesti eesistumise ajal sel aastal.

Toimetaja: Merili Nael



ERR-i kirjutusvõistlus
Uusarendusse korterit ostes on ostjad üha sagedamini sunnitud soetama ka hinnalise parkimiskoha.

Soovimatu lisa vägisi kaasa: uusarenduses ei pääse parkimiskoha ostust

Kuivõrd Talllinna linn uusarenduste rajamiseks detailplaneeringuid ilma parkimiskohtadeta ära ei kinnita, on arendajad hakanud planeeringus kohustuslikke parkimiskohti korteriostjatele ilma loobumisvõimaluseta lisatasu eest kaasa müüma. Seejuures on parkimiskohtade ja panipaikade ruutmeetrihinnad sageli kallimad kui ostetaval korteril endal.

Tallinna Kultuuriöö 2017

Juubeliplaylist: sada Eesti lugu läbi aegade

Kui muidu koostame iganädalaselt playlisti värskest muusikast, mis maailmas ilmunud, siis EV100 nädalal lähenesime teisiti. Koondasime Spotify'st kokku sada Eesti lugu läbi aegade, varieerudes žanriliselt estraadist hip-hopini.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: