EL plaanib luua ühise reservi looduskatastroofidega võitlemiseks
Euroopa riigid peaksid kiiremini ja suuremate jõududega reageerima loodukatastroofidele ning selleks on plaanis luua üleeuroopaline reserv, millesse kuuluksid tehnika ning pääste- ja meditsiinimeeskonnad. Euroopa Komisjonis välja käidud kavas on palju teemasid veel liikmesriikide vahel selgeks vaidlemata, näiteks, kes ja kui palju reservide moodustamise eest maksab.
Ainuüksi sel aastal on Euroopa loodusõnnetustes hukkunud üle paarisaja inimese ja hävinud üle miljoni hektari metsa, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigid ei tule looduskatastroofidega võideldes enam toime, sest napib tehnikat ja inimesi.
Euroopa vajab reservi, kus oleks kustutuslennukid, eriotstarbelised veepumbad, otsingu- ja päästrühmad, välihaiglad, meditsiinitiimid - just sellise reservi moodustamise ettepaneku tegi Euroopa Komisjon.
"Me loome rescEU-ga oma Euroopa võimsuse, mida me juhime ja kontrollime looduskatastroofi tagajärgedega võitlemiseks. RescEU on turvavõrgustik selleks puhuks, kui ühe riigi jõust ja pingutustest ei piisa," selgitas EL-i humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik Christos Stylianides.
Suurõnnetuste ja katastroofide tagajärgede likvideerimisel on Euroopa Liidu riigid teinud koostööd varemgi, ühist reageerimist haldab Euroopa Komisjoni juurde loodud koordineerimiskeskus. 16 tegutsemisaasta jooksul on selle kaudu abi antud 230 korral ja mitte ainult Euroopas.
Eesti siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont ütles, et komisjoni üleeuroopalise reservi ideel on kahtlemata jumet, ehkki palju on veel ebaselget.
Palju on poliitilisi küsimusi, sest Euroopa Liidu aluslepingute järgi on elanikkonna kaitse korraldamine siseriiklik küsimus. Samuti pole loodud mingit ühtset taset, millele riikide varustatus ja valmisolek peavad vastama.
"Ka küsimus, mis on see baasnõue, millele üks liikmesriik vastama peab, mis on näiteks Eesti nõue siis, kui me räägime kiirgusest, tuumaõnnetusest siin lähedal, mis on see, mis on Eesti riigi kohustus baasvõimet omada ja mis on see, mida me saame solidaarsuse korras küsida teistelt liikmesriikidelt, Euroopa Komisjonilt," arutles Kont.
Arutelud rescEU tuleviku üle algavad veel Eesti eesistumise ajal sel aastal.
Toimetaja: Merili Nael