Suutmatus säilitada parlamendienamust oleks iseseisvuslaste jaoks tõsiseks tagasilöögiks, sest paljud on pidanud 21. detsembril toimuvaid erakorralisi valimisi de facto rahvahääletuseks küsimustes, mis puudutavad nii iseseisvumist kui ka Hispaania keskvalitsuse otsust senine iseseisvuslastest regionaalvalitsus tagandada. Samas tähendaks iseseisvuslaste järjekordne valimisvõit seda, et pinged Barcelona ja Madridi vahel läheksid veelgi teravamaks. Hispaania keskvalitsus omakorda loodab, et valimistel hääletab innukamalt nn vaikiv enamus ehk see väidetav osa katalaanidest ja Kataloonia elanikest, kes on iseseisvuse ja ebastabiilse tuleviku vastu, vahendas Reuters.

Uuringufirma Metroscopia korraldatud arvamusküsitluse kohaselt saavad iseseisvumist toetavad parteid 46 protsenti häältest ehk natuke vähem, kui 2015. aastal, mil saadi 47,7 protsenti.

Hispaania ühtsust toetavad parteid koguksid samuti 46 protsenti häältest. Nende erakondade toetus on eelmiste valimistega võrreldes tõusnud, 2015. aastal saadi kokku vähem kui 40 protsenti häältest. Kõige rohkem hääli - 25,3 protsenti - nende parteide seas saaks paremtsentristlik erakond Ciudadanos, kes on oma toetust kasvatanud eelkõige peaminister Mariano Rajoy Rahvapartei kohaliku haru arvelt.

Uuringu kohaselt saaksid iseseisvuslaste parteid 135-kohalises regionaalparlamendis 67 kohta ehk üks koht jääks parlamendienamusest puudu. Senises regionaalparlamendis oli nn mõõdukatel iseseisvusmeelsetel 62 saadikukohta ja nende liitlasel, vasakäärmuslikul CUP-il 10 kohta.

23 protsenti uuringus osalenutest polnud aga oma otsust veel langetanud. Valimisaktiivsus tõotab tulla rekordiliselt kõrge - vähemalt 80 protsenti.