Üks Puigdemonti abidest ütles, et Kataloonia iseseisvuslaste juht saabus Brüsseli kohtupaleesse, kus algav kohtulahing võib kujuneda pikaks.

Puigdemonti advokaadi sõnul lükati Belgia kohtu väljaandmisistung tema kliendi ja veel nelja separatistliku poliitiku üle edasi 4. detsembrile.

Paul Bekaert ütles oma lühiavalduses, et reedesel istungil mingit otsust ei langetatud, kuid asi võetakse uuest menetlusse järgmisel kuul.

Bekaerti sõnul oli prokurör reedel nõudnud väljaandmistatotluse rahuldamist. Kui advokaat lisas, et "me saame endiselt anda kirjalikke vastuseid. Seega täna ei otsustatud midagi".

Madrid väljastas novembri algul Euroopa vahistamismääruse Puigdemont'i, Antoni Comíni, Clara Ponsatí, Meritxell Serreti ja Lluís Puigi suhtes ja nõudis Belgialt nende väljaandmist.

Neid süüdistatakse mässus, mässule õhutamises, riigi raha väärkasutamises, allumatuses ja usalduse kuritarvitamises.

Puigdemont ja tema ministrid andsid end Belgia võimudele üles, kuid lasti vabaks. Kataloonia liider väidab, et Hispaanias ei saa talle osaks õiglast kohtumõistmist.

Brüsseli väljaandmisistung peetakse kinniste uste taga. Pooled on lubanud otsuse edasi kaevata, kui see neid ei rahulda.

See tähendab, et Puigdemont ja tema kaaslased on Belgias ka veel 21. detsembril, kui Kataloonias peetakse Madridi korraldusel valimised.

Belgia ja Hispaania peaminister arutasid Kataloonia kriisi

Belgia peaminister Charles Michel ja tema Hispaania ametivend Mariano Rajoy arutasid reedel Göteborgis Euroopa Liidu tippkohtumisel kahe riigi suhetes tekkinud pingeid, mille põhjuseks on tagandatud Kataloonia presidendi Carles Puigdemonti ja nelja ministri Brüsselisse pagemine.

Belgia valitsus on jäänud kindlaks, et ei saa sekkuda Hispaania väljaandmistaotlusse, selle kohta peab otsuse tegema kohus.

Hispaania teavitas Belgiat Puigdemonti vanglatingimustest

Hispaania esitas reedel Belgia prokuratuurile üksikasjaliku ülevaate tingimustest, mis Brüsselisse pagenud tagandatud Puigdemontile väljaandmise korral vanglas osaks saavad.

Siseministeerium kinnitas, et saatis vastuse Belgia prokuratuuri 14 küsimusele, mis puudutasid kongi elutingimusi, julgeolekutagatisi, hügieeni ja toitu vanglas, mis ootab Puigdemonti ja nelja endist Kataloonia ministrit, kui Brüsseli kohus otsustab nende väljaandmise kasuks.

Hispaania võimud ütlesid, et Puigdemont paigutatakse Madridi lähedal asuvasse Estremera vanglasse. Ta võib saada eraldi kongi, kus on dušš ja tualett, aga võib ka jagada kongi ühega eksministritest.

Kõigile on tagatud advokaadi juurdepääs.

Siseminister Juan Ignacio Zoido ütles neljapäeval, et saatis palutud info, kuid rõhutas, et Hispaania on juba palju aastaid õigusriik ja teda ei ole vaja õpetada.

Puigdemont kavatseb teha valimiskampaaniat Brüsselist

Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse presidendi Carles Puigdemonti erakond arutas kolmapäeval valimisnimekirju 21. detsembril toimuvateks ennetähtaegseteks valimisteks. Puigdemont ise viibib Belgias, aga ta lubas minna valimistele nimekirja esinumbrina ja teha kampaaniat Brüsselist.

Puigdemonti sõnul koostab ta nimekirja Üheskoos Kataloonia Eest (Junts pel Catalunya), kuhu kuuluvad tema erakonna Kataloonia Demokraatliku Partei (PDeCAT) liikmed ning kuhu kaasatakse ka mõned sõltumatud kandidaadid, kes varem poliitikas pole olnud.

PDeCAT otsustas kolmapäeva õhtul, et toetab Puigdemonti ettepanekut oma nimekirja loomiseks.

Puigdemont ja neli tema valitsuse ministrit viibivad hetkel Belgias. 27. oktoobri iseseisvusdeklaratsiooniga seotud regionaalvalitsuse liikmete vastu on Hispaania prokuratuur esitanud süüdistused mässus, mässu õhutamises, avalike ressursside väärkasutamises ning ametiseisundi kuritarvitamises.

Hispaania väljastas 3. novembril rahvusvahelise vahistamiskäsu Puigdemonti, Antoni Comíni, Clara Ponsatí, Meritxell Serreti ja Lluís Puigi vastu ning soovib, et Belgia peaks nad kinni ja annaks Hispaaniale välja. Viisik andis end 5. novembril Belgia võimude kätte. Belgiasse saabusid nad vahetult enne seda, kui Hispaania prokuratuur nende vastu süüdistused esitas.

Puidgemont ja neli eksministrit peavad ilmuma 17. novembril kell 14 Brüsseli kohtusse, kus toimub väljaandmisprotsessi esimene istung. Euroopa vahistamismäärust puudutavate reeglite kohaselt tuleb otsus teha 15 päeva jooksul ning osa allikaid väidavad, et Brüsseli kohus teeb otsuse juba samal päeval. Samas on seda otsust võimalik edasi kaevata ja siis algab uuesti 15-päevane periood otsustamiseks.

Kaheksa Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse liiget saatis Hispaania kohus 2. novembril uurimise ajaks vangi. Nende seas on ka Puigdemonti asetäitja Oriol Junqueras. Ainus kunagise regionaalvalitsuse liige, kelle Hispaania kohus vabadusse jättis, on majanduse eest vastutanud minister Santi Vila, kes vabastati uurimise ajaks 50 000 euro suuruse kautsjoni vastu. Vila astus protestiks tagasi 26. oktoobril, päev enne seda, kui parlament iseseisvusdeklaratsiooni vastu võttis.

Kataloonia kriis puhkes pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas. Referendumil, mis viidi läbi ebapiisava rahvusvahelise vaatlemise tingimustes ja mida keskvõim püüdis mõnel pool jõuga takistada, toetas Kataloonia iseseisvumist ligi 90 protsenti hääletanutest, kuid hääle andis alla poole piirkonna valijatest. Hispaania osaks jäämist toetavad inimesed suures osas boikoteerisid referendumit.

Puigdemont kuulutas 10. oktoobril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele ja et ta võtab vastu mandaadi rahvalt kuulutada Kataloonia iseseisvaks vabariigiks. Seejärel teatas ta, et peatab iseseisvuse väljakuulutamise, et püüelda dialoogi poole Madridiga.

Seda dialoogi ei tulnudki, sest keskvalitsus seadis selle tingimuseks Kataloonia võimude loobumise iseseisvuspüüdlustest.

135-kohalises regionaalparlamendis hääletas 27. oktoobril iseseisvusdeklaratsiooni poolt 70 saadikut. 10 hääletas vastu ning kaks saadikut hääletas tühja sedeliga.

Puigdemonti mõõdukatel iseseisvusmeelsetel on parlamendis 62 saadikukohta ja nende liitlasel, vasakäärmuslikul CUP-il 10 kohta.

Hispaania valitsuserakonna Rahvapartei (PP), peamise opositsioonerakonna ehk sotsialistide (PSOE) ning erakonna Kodanikud (Ciudadanos) saadikud, kes on pidanud kogu senist iseseisvusreferendumi protsessi ebaseaduslikuks, lahkusid hääletuse eel saalist.

Hispaania keskvalitsus rakendas vaid mõni tund pärast iseseisvuslaste deklaratsiooni põhiseaduse artiklit 155 ehk saatis regionaalvalitsuse laiali, peatas Kataloonia autonoomia, kehtestas piirkonna üle otsekontrolli ning kuulutas 21. detsembriks Kataloonias välja erakorralised regionaalparlamendi valimised.

Kataloonia iseseisvust ei ole seni tunnustanud ükski riik. EL ja teised liikmesriigid on oma ametlikes avaldustes toetanud Madridi. Peaaegu ainsana võimupoliitikute seas on Madridi kritiseerivaid avaldusi teinud mõned Belgia flaamlastest ministrid ning kohustus Kataloonia teemaga tegeleda on mõnevõrra tekitanud sõnavahetust Belgia sisepoliitikas.

Kataloonia ühiskond ja sealhulgas ka katalaanid ise on iseseisvuse küsimuses teravalt lõhestunud ning rahvarohkeid meeleavaldusi on korraldanud nii iseseisvuse vastased kui ka pooldajad.

Suurem osa iseseisvuslaste parteidest, sealhulgas Puigdemonti erakond, on teatanud, et neil on kavas 21. detsembri valimistest osa võtta. Samas on mitmed uuringud näidanud, et iseseisvuslased võivad valimistel oma praeguse napi enamuse kaotada ning see on ka areng, mida peab kõige sobivamaks lahenduseks Madrid.