Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas ütles firma tulevikuplaane tutvustades, et hajaenergeetika lahendused, ennekõike päikeseenergia areng muudavad eksisteerivat elektrisüsteemi.

"Tänased tarbijad muutuvad tulevikus tootjateks. Päikeseenergia pakub võimalusi, kus tarbijad, kui neil jääb elektrit üle, saavad müüa elektrit tulevikus ka tagasi võrku, kui hind turul neile sobib," selgitas ta.

Selline olukord, kus tarbijad hakkavad ise elektrit tootma, on Kärmase sõnul suureks väljakutseks kogu jaotusvõrgusüsteemile.

"Päikesepaneelid muutuvad üha odavamaks ja kui täna on müüt, et päikeseenergia taastuvusaeg on väga pikk, siis on lähiaastate küsimus, millal see paljudele kättesaadavaks muutub," kinnitas Kärmas.

Päikeseenergia arendamise näitena tõi ta kohe käiku mineva Estonia piimafarmi Järvamaal, kuhu on paigaldatud 700 paneelist koosnev päikesejaam, mille toodetud elektrit ettevõte Eesti Energialt võrguelektrist soodsamalt ostab. See on Kärmase sõnul kiiresti laienev ärimudel, millest on huvitatud juba hulk ettevõtteid.

Teise olulise trendina tõi ta välja, et tuuleenergia puhul liiguvad tuulikud maalt merele ja muutuvad üha võimsamaks ning kõrgemaks.

"Meie suurimas tuulepargis Aulepas on tuuliku kõrgus laba tipust maismaani kuni 160 meetrit, aga juba pannakse püsti 260 meetri kõrguseid tuulikuid - nagu Tallinna teletorn. Kõrgemal on tuuleolud paremad ja stabiilsemad, labad muutuvad pikemaks, kokku saab koguda rohkem tuult ja investeering per toodangu maht muutub odavamaks," selgitas Enefiti juht.

Uutele turgudele liikumise soovi tõttu on Kärmase sõnul loogiline võtta kasutusele ka uus kaubamärk - Enefit Green.

"Taastuvenergia on armas sõna, aga seda on suhteliselt keeruline teistes riikides kasutada. Teine põhjus on see, et päikeseenergiaga tekib meil oluliselt rohkem kliendisuhet kui praegu. Täna müüme elektrit börsile, mis on anonüümne klient, aga päikeseenergiaga tekib meil kliendisuhe ja päikeseenergia lahendusi on oluliselt lihtsam viia teistele turgudele. Seda on mõistlik teha juba selle nime alt," usub ta.

Uutele turgudele minekuks tehtava investeeringu suurust ei soovinud Kärmas kommenteerida, öeldes, et kuna valitsus on otsustanud nende vähemusosaluse börsile viia ja praegu käivad ettevalmistused, ei saa seda infot välja öelda. Ka börsilemineku aja osas ei tahtnud ta umbkaudseidki plaane avaldada.

Koostootmise valdkonnas ehk elektrijaamade puhul keskendub Enefit olemasolevate varade efektiivsele kasutamisele.

Riigikokku menetleb elektrituruseaduse eelnõu, kus on ette nähtud, et ka Eesti läheb üle taastuvenergia oksjonite süsteemile ja praegune toetussüsteem kaob.

"2030. aastaks peaks 50 protsenti kogu energiatarbimisest tulema taastuvatest allikatest. See on kokkuvõttes kõik see, mida turg meile pakub. Nüüd on küsimus, millised on meie oskused ja võimalused," nentis Kärmas.

Enefit Taastuvenergia kuulub sajaprotsendiliselt Eesti Energiale. Viimane on öelnud, et aastaks 2021 peaks kogu kontserni elektritootmisest 40 protsenti moodustama alternatiivsed, sealhulgas taastuvad allikad.