Karnau: katuserahade nimekiri kõneleb Eesti vaesusest ({{commentsTotal}})

{{1512299460000 | amCalendar}}
Andrus Karnau on Lääne Elu peatoimetaja ning Raadio 2
Andrus Karnau on Lääne Elu peatoimetaja ning Raadio 2 "Olukorrast riigis" saatejuht. Autor/allikas: ERR

Riigikogulaste jagatava katuseraha nimekiri kõneleb muu hulgas Eesti vaesusest, sest tegelikult ei peaks koolile korvpalliplatsi saamiseks või kiriku fassaadi kordategemiseks käima riigikogu liikme juures mangumas, ütles ajakirjanik Andrus Karnau.

Karnau rääkis Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et katuserahade jagamist võib nimetada mitut moodi - äraostmiseks, meelitamiseks või endale tähelepanu ostmiseks.

"Selge on see, et kui mõni kool või kirik saab endale katuse, tõmbab see ühtlasti tähelepanu ja kasvatab usaldust nii koolirahva kui kirikurahva silmis mõne riigikogu liikme vastu," sõnas Karnau.

Ta selgitas, et summad ei kerki niisama, vaid soovijal tuleb pöörduda kas otse riigikogu liikme poole või mõne piirkonna vastava parteiametniku poole ja oma murest rääkida.

"Eks niimoodi selline kauplemine ja mangumine käib ja selge see, et need, kes seda raha saavad, kas otseselt või kaudsel teel osutavad ka üles tänulikkust riigikogu liikmele selle eest," tõdes ajakirjanik.

Ta lisas, et igal aastal katuseraha nimekirja vaadates kõneleb see tema jaoks veel ühest asjast - Eesti vaesusest. Oleks elementaarne, et igal koolil oleks korralik korvpalliplats, mitte ei peaks selle nimel riigikogu liiget palumas käima.

"Antud juhul siis see, et korvpalliplatsi jaoks raha ei ole, näitab, et omavalitsustel ei ole piisavalt raha, et haridust edendada. Või kiriku näide - kui muinsuskaitsealuse hoone fassaadi kordategemiseks ei ole muinsuskaitsel või kogudusel või kohalikul omavalitsusel raha ega piisavalt eraannetajaid, vaid selleks tuleb käia kuskilt riigikogust mangumas seda raha, siis see näitab lihtsalt vaesust ja viletsust, mis Eestis on," nentis Karnau.

Tema hinnangul on katuserahade puhul arutamata küsimus, kas selline süsteem tervikuna on läbimõeldud ja hea.

Samost: katuserahad saavad millegipärast eelarvest enam tähelepanu

Ajakirjanik Anvar Samost juhtis Vikerraadio saates "Samost ja Ruussaar" tähelepanu asjaolule, et katuserahade summa on umbes neli miljonit eurot, tuleva aasta riigieelarve maht aga eelnõu järgi ligikaudu 10 miljardit eurot ehk väga palju kordi rohkem.

Samas on riigieelarvest tema sõnul avalikkuses võrreldes katuserahadega üsna vähe juttu olnud ja nii on see olnud ka varasematel aastatel.

"Kui põhjus on selles, et sel aastal on hakatud koguma allkirju, et see piinlik katuserahade jagamine ära kaotada, siis on mul pigem hea meel, aga mulle tundub, et pigem on põhjus see, mis ka varasematel kordadel, ehk needsamad riigikogu fraktsioonid, kes viimase hetkeni hoiavad kinni infot selle kohta, kui palju ja kellele täpselt seda asja jagatakse, on siiski suutnud kas või maakonnalehtedesse ja muusse meediasse laiali paisata "rõõmusõnumitena" teateid selle kohta, et üks kogudus saab endale nii palju raha ja teine lasteaed nii palju ja mänguväljak nii palju. See kõik on tegelikult erakordselt arusaamatu," lausus ta.

Samost põhjendas, et 101 inimest, kes katuseraha näol meile kinke teevad, on täpselt samad 101 inimest, kes otsustavad kogu 10,5 miljardi euro jaotamise üle. Seega, kui neil on tõesti soov kuhugi raha eraldada, on see tavaline poliitiline protsess ja sellisena peakski seda näitama.

Kaassaatejuht Ainar Ruussaar leidis, et asja ei saa võtta nii must-valgelt, nagu oleks katuseraha ainult saatanast.

"See süsteem näib korruptiivne, aga kui tehakse neid otsuseid, kellele midagi jagatakse, siis seal on ju väga õilsaid jagamisnüansse," ütles ta.

Ta meenutas, et käis koolis Jõgeval, kus ei olnud ühtki kirikut, surnuaeda ega korralikku kõrtsi.

"Nüüd kui antakse Jõgeva kogudusele raha, selleks et nad kiriku ehitaksid, mis selles halba on?" ei mõistnud Ruussaar. "Ei saa mõõta nii, et kogu see süsteem on üdini korruptiivne. Aga seal on nii palju kahtlasi või emotsionaalselt ebameeldivaid seiku, et selle tõepoolest tühise nelja miljoni, kui võrrelda riigieelarve suurusega, jagamine võiks käia tõenäoliselt teistmoodi."

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Mart Normet.

Mart Normet lahkub Eesti Laulust

Eesti laulu produtsent Mart Normet teatas saates "Hommik Anuga", et paneb oma ameti maha ja tänavune Eesti Laul ning Eurovisiooni lauluvõistlus jäävad tema jaoks viimasteks. Normet selgitas oma otsust sooviga anda iseendale ja ka Eesti Laulule võimalus arengus edasi liikuda.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: