Karnau hinnangul pole üldse halb mõte, kui valitakse president otse rahva poolt.

"Need hirmud, mis kunagi olid kui põhiaseadust kirjutati, et mandaadi saanuna võiks poliitik hakata seda kuidagi kuritarvitama ja selle toel mängima suuremat rolli kui talle on põhiseadusega ette nähtud - minu meelest on lastetoa ajad möödas ja inimesi usaldada presidendi otsevalimistel oleks mõistlik," arvas Karnau.

Karnau tõdes, et viimaste presidendivalimiste juures ei olnud piinlik mitte see, kuidas Kersti Kaljulaid ametisse sai, vaid see, et valimiskogu hääletas kolm vooru ja selle tulemusel president ei selgunud.

Karnau hinnangul toob praegu tehtud valimiskorra muutmise ettepanek tehnilise nüansse ja valimisvoore tuleb juurde. "Põhimõtteliselt võib ka kohe esimeses voorus ära valida, kui on piisavalt menukas kandidaat, aga muid põhimõttelisi muudatusi see ettepanek kaasa ei too," ütles Karnau.

Saatejuht Ahto Lobjakas märkis presidendi otsevalimise kohta, et see muudaks Eesti riigikorraldust küll päris drastiliselt.

"Kui sa arvad, et lapsemängude aeg on möödas ja otsevalitud president hakkaks nö käituma, oleks mõistlik, siis ma arvan, et sa tugevalt alahindad inimeste ambitsioone ja ajalugu on näidanud, et ka Eesti ei ole selles mõttes erand. Kui inimene panna väga võimuküllasesse positsiooni, tekib tal kiusatus seda ära kasutada ja selles mõttes otsevalimised ei ole siin isegi teemaks ja ei lähe ettenähtavas tulevikus läbi. See jutt rahva usaldamisest on kummaline. Minu arust lähevad otsevalimised samasse kategooriasse presidendi puhul vähemalt referendumitega ja need taanduvad, millelegi hoopis pealiskaudsele ja ei võta esile seda sügavust, mille läbikammimiseks ongi täna need protseduurid üles seatud. Et riigikogul on kolm vooru ja valimiskogul ka kolm vooru - ainuke asi on see, et riigikogu voorud lähevad liiga tagatubadesse ning seepärast oleks valimiskogu valimised ideaalne lahendus," arvas Lobjakas.

Lobjaka sõnul kaalutaks praegu ringi kohalike valijameeste protsent ja tänu haldusreformile, kuna omavalitsusi on tunduvalt vähem kui varem ning valijameeste arv oleks seetõttu kohadelt vähem selles valimiskogus.

"Valimiskogu raames see asi ära otsustada, protsessi lihtsustada ja tõsta selle tulemuse legitiimsust. Täna olgem ausad on Kesti Kaljulaid president ainult tänu tehnilisele nüansile, et keegi ei taibanud panna sellesse viimasesse vooru lihthäälteenamuse nõuet. Võttis ta tagatoast välja ju Eiki Nestor jänesena mütsist," arvas Lobjakas.

Lobjaka sõnul on praegu tehtud etteüaneku puhul kõige olulisem muudatus ühekordsus ja seitsme aasta tärmin, kui see peaks läbi minema.

"Isiklikult mulle tundub, et ühekordsus on väga hea idee," ütles ta ja nentis, et samas on seitse aastat väga pikk aeg, näiteks selleks, et mõnda viga mitte korrigeerida.

Karnau Lobjakaga ei nõustunud ja leidis, et Kersti Kaljulaid on president mitte tänu tehnilisele nüansile, vaid tänu sellele, et ta sai riigikogus erakondade toetuse.

"Ja tema valimine on täiesti legitiimne. Sellest kriitikast ma ikkagi aru ei saa, kuidas püütakse tema valimist kuidagi pisendada - öeldes, et ta tuli kuidagi jänesena kübarast," nentis Karnau.

Karnau sõnul on praegu tehtud ettepanekus probleemiks, et kandidaate saab esitada väga lühikese aja jooksul ning loodetavasti see viga parandatakse ja jäetakse vähemalt kolm kuud kandidaatide üles seadmiseks, et neil oleks võimalik ka reaalselt kampaaniat teha.

Justiitsminister Urmas Reinsalu esitas sel nädalal riigikogu esimehele eelnõu presidendi valimise korra muutmise ettepanekutega.

Eelnõu kohaselt läheks presidendi valimine otse valimiskogu kätte ning suureneks valimiskogu liikmete arv 523-ni ehk 101 riigikogu liiget pluss 422 valijameest kohalikest volilkogudest.

President oleks ametis seitse aastat ja tagasi teda valida ei saaks. Praegu on valimiskogus veidi üle 300 liikme, presidendi ametiaeg kestab viis aastat ja ta saab ametis olla kaks perioodi.